soome kirjandus
-
Mille eest hoiatab Eva Brauni armastus?
Jari Järvelä naerab romaanis „Ma armastan Eva Brauni“ nii diktaatorite kui ka tavaliste inimeste kuulsuse- ja tunnustusejanu üle.
4 minutit -
Kui isiklik on poliitiline ehk Soome ajalooline trauma
Soome valgete-punaste vastuolu on hakanud taanduma alles nüüd, rohkem kui sada aastat pärast kodusõda. Niisugused romaanid nagu „36 urni“ aitavad jõuda mõistmise ja lepituseni.
4 minutit -
Albaania juurtega Pajtim Statovci on praegu üks auhinnatumaid ja tõlgitumaid soome autoreid.Ano Kurki / OtavaKurbuse kuusnurk
Finlandia romaaniauhinnale kandideerinud kuues teoses tuuakse esile nähtav ja nähtamatu vägivald, mis võib ajas muutuda, kuid ei kao kunagi.
9 minutit -
Hea inimese nälg ja iha
Iida Turpeineni põnevikuna laotuv teaduslugu hoiab lootust, et inimkond õpib oma eksimustest ja katsetest parandada loodust.
5 minutit -
Suur Euroopa romaan inimese elujanust ja ahnusest
Kui end eurooplasena identifitseeriv inimene tohiks lugeda elu jooksul ainult ühe romaani, peaks see olema Pirkko Saisio „Passioon“.
5 minutit -
Laura Pörsti esitatud küsimused ei sisalda enamasti vastuseid, vaid juhatavad paradokside ja võimatute valikute maailma, kus inimene tahaks olla hea, õiglane ja üllas, ent ühiskond koos anonüümse rõivatööstusega ei lase teda lahti.Marek Sabogal / GummerusMoekoormat õlul kandes
Mingi eriline jõud peab Laura Pörsti raamatus olema, kui naiste riidekappides sobramine meeslugejat esimesest leheküljest saati lahti ei lase. Või kas oligi lugu üldse riietumisest?
4 minutit -
Kirjandusõhtu „Mika Waltari sajandid“ 10. jaanuaril Tallinnas. Kõneleb tõlkija Piret Saluri, kelle vahendusel on eesti keelde jõudnud või uue tõlke saanud mitu Waltari ajaloolist romaani, sh „Mikael Hakim“.Kris Moor„Näitame klassi!“
Ettekanne Mika Waltari romaani „Mikael Hakim“ uue eestinduse esitlusel 10. jaanuaril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis
4 minutit -
Vabadus armastada
Anna Englund on mänginud „Puust palitus“ vanade naistekaklišeedega ja meisterdanud neist uue aja sisuka ajaviite.
3 minutit -
Ilukirjanduse Finlandia 40. laureaat on Sirpa Kähkönen romaaniga „36 urni – eksimise ajalugu“.Laura Malmivaara / SiltalaFinlandiaga pärjatud raamatud poevad naha alla
Finlandia auhind on hea eeskuju, kuidas äratada ja jätkata diskussiooni, raamatute üle kirglikult ja argumenteeritult vaielda – hoida omakeelset kirjandust pidevas arengus.
7 minutit -
Soome kirjanik Johanna VenhoVeikko Somerpuro / WSOYEndast suurema teenistuses
Johanna Venho teosed tasub ette võtta nii kirjanduslike elulugude huvilistel kui ka neil, kes otsivad raamatutest ennekõike keelenaudingut.
4 minutit -
Heikki Kännö on maalikunsti õppinud soome kirjanik, kelle stiili ja haaret on mõnikord võrreldud Mika Waltari omaga. Tema neljast mahukast romaanist on eesti keelde tõlgitud kaks: „Unessaar“ ja „Luuletaja“. Heikki Kännö 2022. aastal Turu Rootsi teatris.Aleks Talve / Skgjsjg / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsVana kooli põnevik müstika, armastuse ja mõrvadega
Heikki Kännö romaani peategelasel on üllad ideed, teda kannustab ilujanu, Goethe-vaimustus, ta ebajumal on Nietzsche, õpetaja Rudolf Steiner.
6 minutit -
Soome krimikirjanik Max Seeck. Eesti keelde on tema seitsmest romaanist tõlgitud viis: „Hammurapi inglid“, „Mefisto puudutus“, „Uskmatu“, „Kurjuse võrgus“ ja „Vimm“.Marek Sabogal / TammiKõvaks keedetud Max Seeck
Praegused menuautorid teavad, mida lugejad ootavad, oskavad nende soove täita ning on usinad oma loomingut turundama.
5 minutit -
Soome kirjaniku Heikki Kännö sulest on ilmunud neli romaani: „Mehiläistie“ ehk „Mesilastee“, „Sömnö“ ehk „Unessaar“, „Runoilija“ ehk „Luuletaja“ ning „Ihmishämärä“ ehk „Inimhämarus“. Kännö on õppinud maalikunsti ning ka mitme tema romaani keskmes on kunstnikud.Aleks Talve / HeadReadAjaloo miljon kildu
Heikki Kännö „Unessaar“ püsib imeteldavalt teemas, aga mitte tegevuses. Lugejana eelistaksin, et tegevus annab edasi teemat, mitte jutustaja kommentaarid tegevust.
7 minutit -
Ilma sõjata sõjaromaanid
Rosa Liksomi „Väila“ värske tõlge ärgitab heitma pilku teistelegi soome romaanidele, kus on käsitletud Lapi sõda, sõja mõju ja tagajärgi naiste vaatenurgast.
5 minutit -
Soome kirjandusajakiri Parnasso asutati 1951. aastal. Seda annab välja Otavamedia kirjastuskontsern ning selle tiraaž on praegu 5500 eksemplari. Valik Parnasso numbreid Tartus Soome Instituudi raamatukogus.Pille-Riin LarmSaja-aastase naaber
Kuidas on võimalik, et Looming ilmub ning on niisama suur ja uhke kui varemalt? See on ime.
6 minutit -
Marja Kyllönen võitis veebruaris romaani „Vainajaiset“ ehk „Surnuvalve“ eest Runebergi kirjandusauhinna. Põlvkondadeülene lugu lastetusest, selle põhjustatud valust ja inimestes elavast kurjusest jõudis ka Finlandia auhinna lõppvalikusse.Annina Mannila / TeosSoome kirjandusaasta auhinnatud
Nii nagu Eestis, lüüakse ka Soomes häirekella, et poisid loevad aina vähem. Selle tulemus on meeste kahanev osakaal kirjanike ja kirjandusauhindade laureaatide seas.
7 minutit -
Niisugune kallisvara nagu „Lalli ehk Mere keskel on mees“ ei tohi piirduda kahe etendusega Birgitta festivalil. Veljo Tormise alustatud ooperi viis 2022. aastal lõpule Rasmus Puur, Lalli osas müristas Koit Soasepp.Anneli IvasteKas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?
Henriku ja Lalli lugude ajaloolisest tõepärast tähtsam on jutustus ise. Just legendid ja nende tõlgendamine eri aegadel osutavad hoiakutele nende taga, arusaamale, mida tähendab olla soomlane.
10 minutit -
Soome kirjanik Anni KytömäkiLiisa Valonen / GummerusInimene, loodus, lootus
Anni Kytömäki seirab romaanis „Margarita“ sarnaseid jooni inimese ja looduse anatoomias. Metsarajad on kui mure- ja naerukurrud, naise keha ei erine kuigi palju pärlikarbi omast.
5 minutit -
Soome kirjanik Tommi Kinnunen. Eesti keelde on peale romaani „Ei öelnud, et kahetseb“ tõlgitud ka tema „Nelja tee rist“ ja „Peraküla“.Joonas Brandt / WSOYTeel kahetsuseta elu poole
Tommi Kinnuneni romaanis „Ei öelnud, et kahetseb“ on vaatluse all viis naist, kes töötasid saatuse tahtel Soome ja Saksamaa vahelise Lapi sõja ajal Norras sakslaste heaks.
4 minutit -
„Soome keelest ja kultuurist tõlkimisel on kõige eksitavam petlik lähedus,“ leiab Kadri Jaanits. „Sõnavaras on ju tõesti palju sarnast, samuti kultuuris, ainult et sageli peitub sama väliskuju taga hoopis teistsugune tähendus. Ka lauseehitusel tuleb silm peal hoida, et tulemus oleks eesti keeles sama loomulik nagu originaaltekst.“Piia RuberNii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus
Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“
6 minutit -
Luksuslik diktaatorlik kultuuritegu
Kaheksa eesti luuletajat soome keeles ja kaheksa soome luuletajat eesti keeles samade kaante vahel – selline on Eeva Pargi koostatud ambitsioonika luulekogu „8+8“ struktuur. „8+8“ luuletajad on Aapo Ilves, Mihkel Kaevats, Kätlin Kaldmaa, Doris Kareva, Kalju Kruusa, Eeva Park, Jürgen Rooste ja Triin Soomets Eestist ning Claes Andersson, Esa Hirvonen, Vilja-Tuulia Huotarinen, Riina Katajavuori, Juha Kulmala, Kalle Niinikangas, Susanne Ringell ja Katariina Vuorinen Soomest. Võrdselt ei kohelda ainult kaht riiki,…4 minutit
