kultuurivahendus
-
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“
4 minutit -
Petteri Aarnos, Tõnu Õnnepalu ja Heli Laaksonen tutvustamas Õnnepalu „Lõpmatuse“ soomendust.Harri A. SundellEesti kirjanikud Helsingi raamatumessil
Eesti boks mõjus raamatumessi virvarris ehk pisut tagasihoidlikult, kuid see-eest on eesti kirjanike pidev kohalolek õpetanud messikülalised lõunanaabreid lausa ootama.
6 minutit -
Balti pessimistide korteripidu, kuhu kõik on oodatud
Almanahhi „No More Amber“ uue numbri põhiteema on identiteet. Seda kujundavad kolmes Balti riigis ühtmoodi keeruline lapsepõlv, nõme olme ja hingehoid looduse abil.
5 minutit -
Tõlkija annab autorile uue hääle, sellele mõtlematagi
Kogumik „Kohtumised“ annab aimu kirjaniku ja tõlkija suhtest. Sellega on nagu armastusega: võib olla nii ja naa.
5 minutit -
Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.Kris MoorEesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
11 minutit -
Annika Koppel on hariduselt bibliograaf. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti Päevalehes ja Postimehes, juhtinud projekti „Eesti film 100“ ning teinud teabetööd Eesti Rahvusraamatukogus ja Eesti Keele Instituudis. Koppel on avaldanud kaks raamatut Arvo Kruusemendi ja Arvo Iho loomingust ning olnud mitme filmi stsenarist ja toimetaja.ErakoguELM ilmub siiski
Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“
2 minutit -
No More Ämber
Almanahh „No More Amber“ on ilmselt Balti kirjandusvälja üks silmapaistvamalt disainitud ja turundatud saavutusi.
3 minutit -
Kerti Tergem ja Ilvi Liive, Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tugisambad.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comKoer ja tema saba
9. septembril Tuglase maja aias (tervislikel põhjustel) pidamata jäänud kõne
3 minutit -
Eesti ja soome kirjanduses on läti lugejal palju avastada. Kui maailm ei muutu väga radikaalselt, loodab andekas tõlkija Maima Grīnberga selle neile emakeelde ümber panna.Dmitri Kotjuh / kotjuh.comEi saa me läbi Lätita, ammugi siis Maima Grīnbergata
Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“
9 minutit
