$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Eesti boks mõjus raamatumessi virvarris ehk pisut tagasihoidlikult, kuid see-eest on eesti kirjanike pidev kohalolek õpetanud messikülalised lõunanaabreid lausa ootama.
Almanahhi „No More Amber“ uue numbri põhiteema on identiteet. Seda kujundavad kolmes Balti riigis ühtmoodi keeruline lapsepõlv, nõme olme ja hingehoid looduse abil.
Kogumik „Kohtumised“ annab aimu kirjaniku ja tõlkija suhtest. Sellega on nagu armastusega: võib olla nii ja naa.
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
Annika Koppel: „Minu kavatsus on ajakirja heal professionaalsel tasemel edasi teha ja arendada, heas koostöös teiste institutsioonide ja partneritega.“
Almanahh „No More Amber“ on ilmselt Balti kirjandusvälja üks silmapaistvamalt disainitud ja turundatud saavutusi.
9. septembril Tuglase maja aias (tervislikel põhjustel) pidamata jäänud kõne
Maima Grīnberga: „Olen üsnagi traditsiooniline tõlkija, kes lähtub ikka kontekstist ning usub, et nii nagu tõlkes alati midagi kaduma läheb, on ka võimalik üht-teist leida.“
Ühtaegu hapra ja tugeva ämblikuvõrgulaadse nähtuse lõhkumisest oleks väljaannete Estonian Art ja ELM kadumise puhul kõige rohkem kahju. Tähtis ei ole mitte vahend, millega võrku kootakse, vaid võrk ise.
Eesti kirjandust tutvustavat ingliskeelset ajakirja vajavad nii kirjanikud, tõlkijad, toimetajad ja kirjastajad kui ka väliseestlased, estofiilid, õpetajad, üliõpilased, uussisserändajad …
Paljud eesti kirjanduse tõlgete lugejaist ei ole niivõrd huvitatud eesti kirjandusest, vaid mõnest rahvusülesest nähtusest, mida võib vahendada ka eesti autor.
Annika Toots: „Estonian Arti eelis on, et seda annab välja Eesti Instituut ning kolleegiumisse kuuluvad nüüdiskunsti, -disaini ja -arhitektuuri valdkonna tähtsamad esindajad.“
Millal, kus ja kui palju peaks soolist erinevust rõhutama, millal, kus ja kui palju peaks aga rõhku panema universaalsele inimkogemusele?
Londoni raamatumessil ühise õnnestunud etteaste teinud Balti riigid võiks teinegi kord koostööd üritada.
Eesti, Läti ja Leedu naissoost kirjanike turnee tõstatas küsimuse, kes või mis on balti naiskirjanik.
Kiievis asutati aasta algul Ukraina Friedebert Tuglase nimeline Kirjandusselts.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.