Enn Suve, balletilavastuste auhinna žürii esimees

Ma ei taha öelda, et näiteks sõnalavastuste auhindade žüriil oleks balletižüriiga võrreldes kuidagi lihtsam – sõnalavastusi on ju nii palju ja rolle, mida hinnata, lugematu hulk –, aga siiski on neil välja anda õige mitu auhinda: parimale lavastajale, mees- ja naispeaosalisele, kõrvalosalistele, kunstnikule jne. Balletižürii annab välja vaid ühe auhinna ja mõistagi teeb see olukorra keeruliseks, sest kõik, kes on juba nominendiks valitud, väärivad tegelikult auhinda. Tõsi, eks nominendikski kuulutamine on juba suur tunnustus.

Tänavu oli balletinominente neli: Hayley Blackburn Vanemuisest ja Sergei Upkin Estoniast, samuti Estonia lühiballeti „SYMBIONT(S)” kollektiiv ning nooruke jaapanlanna Nanae Maruyama, kes paari Estonias tantsitud aasta järel jõudis balletis „Bajadeer” oma esimese peaosani. Žürii seekord ühtegi lavastust ja lavastajat nominendiks ei esitanud. Nominentide kaalumisel jäid üsna kiiresti peale kaks: Blackburn ja Upkin. Siis aga tundus, et seisame lahendamatu probleemi ees: mõlemad on väga head ja tublid, kõrgel tasemel tantsijad. Kui anname auhinna ühele, teeme justkui ülekohut teisele. Kõiki poolt- ja vastuargumente kaaludes otsustasime lõpuks, et seekord läheb auhind Vanemuisesse Hayley Blackburnile rollide eest lavastustes „Raimonda” ning „Kaunitar ja koletis”.
Blackburn on töötanud Vanemuises juba õige kaua ning nende aastatega on kujunenud temast selle teatri absoluutne esitantsija. Aastaid on olnud tema kanda palju juhtrolle ja iga rolliga on ta ka jõudsalt edasi arenenud. Alguses teatrisse tulles oli Blackburn oma esimestes rollides ehk liiga tagasihoidlik ja arglik, puudu jäi aplombist, kuid lavakogemust ja julgust on jõudsalt juurde tulnud. Loodus on andnud talle klassikalise balleti tarvis head füüsilised eeldused ja kena välimuse ning koolitus võimaldab tal ennast laval maksimaalselt rakendada ja maksma panna.