Meediaõpetus peab olema kontaktis lapse reaalsusega

Tulemusliku meediaõpetuse keskmes peavad olema lapsed ja nende kogemused, järgmine samm on õpetuse laiendamine keerulisematele teemadele, näiteks allikakriitikale.

INGER KLESMENT

Uuendatud riiklikud õppekavad toovad õpetajatele uusi katsumusi, millest üks on meediapädevuse põhiainetesse integreerimine. Põnev, aga ka aeganõudev ja kohati keerukas lisatöö eeldab õpetajalt kuulamisvalmidust, et ta teaks, mida lapsed internetis teevad.

Meediaõpetuse ainekavasse lõimimise raskused saavad alguse juba õppematerjalide, näidete ja meetodite valikust, aga ka pedagoogide digipädevuste tasemest ning suhtumisest (laste) internetikasutusse. Uurides Baltimaade meediavaldkonna ekspertidelt, milliseid soovitusi nad uue ülesande ees seisvatele õpetajatele annaksid ning mida pole mõtet hakata uuesti leiutama, rõhutas Tartu ülikooli meediauuringute kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel asjakohaste, lapsi kõnetavate näidete tähtsust. „Meediaõpetuse tundi ei tohiks alustada väidete, meediatekstide ja ajalooliste näidetega, mis ei pane siht­auditooriumi peas ühtegi kellukest helisema,“ sõnas Murumaa-Mengel.

Kui uut teemat endale selgeks tegev õpetaja hakkab internetist materjale ja näiteid otsima, siis Tallinna ülikooli audiovisuaalse tehnoloogia külalislektori Katrin Sigijase sõnul leiab pedagoog sealt suure tõenäosusega palju kriisieelseid tunnikavasid ja vananenud näiteid. „Kulunud aja üle pole õnnelikud ei õpilased ega õpetaja,“ ütles Sigijane. Tunnikavade ja -materjalide ning näidistundide tohuvabohu ei ole ainult Eesti probleem. Kõikides Balti riikides on õpetajad sama teemaga hädas. Näiteks on Ülemaailmse Arengu- ja Haridusorganisatsiooni (International Research & Exchanges Board, IREX) Balti piirkonna meediapädevuse programmijuhi Klinta Ločmele sõnul Lätis probleem, et neil puudub hästi toimiv süsteem, mis võimaldaks õpetajal kiiresti ja täpselt kindlaks teha abistava materjali seose riikliku õppekavaga. Ločmele ütleb, et õpetaja ei peaks oma aega kulutama materjalide rägastikus orienteerumisele.

Kuna laste meediarepertuaar vaheldub väga kiiresti, siis on õppematerjalide valmistamine ja levitamine paratamatult alati sammukese võrra õpilaste tegelikkusest maas. Nii võiks loota koolitustele, mis Kaunase Vytautas Suure ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna professori Auksė Balčytienė sõnul on küll kasulikud, aga ainult siis, kui neid tehakse regulaarselt ning osalejatele on loodud enesehindamise võimalus nii enne kui ka pärast koolitust ja tugi pärast koolituse lõppu. Niisiis pole mõistlik meediapädevuse arendamise taset hinnata üleriigilisse Exceli tabelisse kirjutatud koolituste ja loodud õppematerjalide arvu alusel, vaid kvaliteeti näitab pedagoogide pidev teadmiste täiendamine ja uuendatud materjalide mugav kättesaadavus.

Lahendus peitub diskussioonides osalemises

Lõppenud õppeaastal ligi 3000 lapsele kaheksas maakonnas digi- ja meediapädevusi õpetades kogesin, et täiskasvanule on kõige lihtsamad ja lastele kõige õpetlikumad diskussioonipõhised tegevused. Internetiturvalisuses ja meediapädevuses on minu kogemuse järgi parimad sõnumitoojad just lapsed, sest nad peavad ühiselt kasutatavatest platvormidest rääkides üksteist usaldusväärseks allikaks. Diskussioonipõhises tegevuses on õpetaja ülesanne juhtida vestlust nii, et see viiks õpilasi nende endi sõnastatud turvalisemate ja asjalikumate käitumispõhimõtete juurde. Selliste meediaõpetuse tundide eeldus on õpetaja valmisolek kuulata õpilaste internetikogemusi hinnanguvabalt.

Näiteks räägivad lapsed arutelu käigus, et nende peamine uudiste hankimise kanal on TikTok, kust kuuldud infot ei kontrolli õpilased üldse või teevad seda harva teisel samaväärsel ühismeediaplatvormil. Seesugune tegelikkus ei pruugi klassiruumis kunagi kõlada, kui meediaõpetus lähtub ainult täiskasvanute idealistlikust meedia­repertuaarist või vananenud näidetega materjalidest, mis lapsi ei kõneta. Tulemusliku meediaõpetuse keskmes peavad olema lapsed ja nende kogemused, järgmine samm on teema laiendamine keerulisematele teemadele, näiteks allikakriitikale, mis on Murumaa-Mengeli sõnul üks meediaõpetuse keerulisemaid valdkondi. Kõiges kahtlema õpetamise ja mõistuspärase allikakriitilisuse vahel tasakaalu hoidmine on keerukas ülesanne, sest laste siirastest lisaküsimustest on lühike samm konspiratsiooniteooriatesse kaldumiseni. „Nende inimeste tagasi toomisega peab eraldi tegelema ja sageli me ei näegi seda ärakukkumist,“ ütles Murumaa-Mengel.

Kuigi Murumaa-Mengel peab diskussiooni ja omaenese meediamaailma analüüsimist headeks õpimeetoditeks, siis tema sõnul ei tohi kogu õppeprotsess olla refleksioonipõhine, sest ajuti, kui lapse õpimotivatsioon on madalam, tüütab lõputu eneseanalüüs õppija ära. Mõtteid uutele radadele suunavaid ahhaa-momente pakuvad klassikaaslaste kogemused, mõttesähvatused ja näited grupile tuttavates olukordades ning arusaadavas sõnastuses. Selleks et õpetaja juhiks vestlust turvalisema ja mõtestatud internetikäitumise poole, peab pedagoogil olema tunni eesmärk ja plaan paika pandud. Murumaa-Mengeli sõnul on tundi planeerides vaja meeles pidada, kes on sihtrühm ja millised on selle õpivõimed. Ta toob näiteks, et kui VII-VIII klassile antakse arvamusartikli kirjutamise tüüpi ülesanne, peab õpetaja selgitama, milline on essee kirjutamise ja arvamusartikli seos, tegema ülesande tükkideks ja teel eesmärgini esile tooma väikseid võite.

Kuna Baltimaades puudub meediapädevuse alal süsteemne, jätkusuutlik ja kindlalt rahastatud õpetajakoolitus, tulevad Tartu ja Tallinna ülikool õpetajatele appi ning pakuvad mitmesuguseid koolitusi. Näiteks toimub 23.-24. augustil Tartu ülikooli suveülikoolis kursus „Meediapädevuste arendamine mänguliste lähenemiste kaudu“ ning 18.-19. septembril ja 17. oktoobril Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis (BFM) meediapädevuse ja disainmõtlemise kursus.* Tartu ülikoolist saab uuel õppeaastal tellida kohapeale –kooli või lasteaeda – täienduskoolitusi, kus õpetatakse, kuidas mänguliste meeto­ditega õpetada nooremale eale meediapädevust.

* Vt https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/meediapadevuste-arendamine-labi-manguliste-lahenemiste ja https://www.tlu.ee/koolitused/meediapadevus-kooliopetajatele