Urmas Jõemees 15. XI 1963 – 15. X 2023

Kui maailmafilmi klassika, Dziga Vertovi „Inimene filmikaameraga“ (1924) inimideaal kinolinal oli utoopiline maailma vaatlev kunstnik, kel silmaks objektiiv ja sisuks valgust talletav filmilint, siis meie hulgast ootamatult lahkunud animafilmide operaator Urmas Jõemees kehastas oma eluajal seda filmikunsti utoopiat maa peal – tema elu sisuks oli animatsioonfilm, mida ta tegi ihu ja hingega.

Kui kerida tema 15. oktoobril lõpule jõudnud elufilmilint tagasi aastasse 1986, mil 23aastane Tallinna II Tehnikakooli fotograafia eriala lõpetanu asus tööle Tallinnfilmi nukufilmi osakonda „Kevadise kärbse“ (Riho Unt, Hardi Volmer) operaatori assistendina, siis mahub tema 37 aastat kestnud ülimalt aktiivse loomeperioodi sisse üle 80 filmitöö. Enim ehk tuntakse teda maailma animafilmi ajaloos tehniliselt ülikeerukate ja kunstiliselt ambitsioonikate nukufilmide järgi, mis on kujunenud autorifilmi klassikaks: „Sprott võtmas päikest“ (Mati Kütt, 1992), „Kapsapea“ (Riho Unt, 1993), „Elutuba“ (Rao Heidmets, 1993), eelmisel kümnendil valminud „Lendurid koduteel“ (Priit ja Olga Pärn, 2014) ja nooruslikult uljas „Vanamehe film“ (Mikk Mägi, Oskar Lehemaa, 2019).

Operaator-lavastajana tagasihoidliku, kannatliku, empaatilise ning eksperimenteeriva vaimuga Jõemees materialiseeris mitmekihiliste ja nõudlike loojanatuuride keerulised ideed, pälvides kunstiliselt tundliku silma, targa ja professionaalse kaasloojana usalduse ning tunnustuse ka rahvusvahelistelt kaasautoritelt, publikult ning filmifestivalide žüriidelt. Ta ei keeldunud kunagi teiste aitamisest, panustades operaatori, pürotehniku, arvutigraafiku ja ka monteerijana eesti filmi hüvanguks mitmetes stuudiotes. Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalne sihtkapital tunnustas Urmas Jõemehe tööd väljapaistva taustajõuna 2006. aastal aastapreemiaga.

Laiemalt tundmata on ehk Jõemehe tänuväärne, hindamatu pühendumusega tehtud pedagoogitöö Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Pallase Kunstikoolis või debüütfilmi autoritega. Tema suur eruditsioon ja kogemuspagas on aidanud esimese filmi tegijail leida loomiseks nii vajaliku enesekindluse ning juhatanud suhtuma loovalt ja tundlikult filmikunsti, maailma hingestamise kunsti. Inimvõimete piiril töötas ta animatsiooni hüvanguks jäägitult kuni viimse hingetõmbeni. Kõlab paatoslikult, kuid on tõsiasi elatud elus. Nüüdseks laotavad tema juhendatavad juba nähtavaid mõtteid maailma ekraanidel.

Meie keskelt on lahkunud eesti ja maailma animatsiooni kultuuriruumis vaieldamatult tunnustatud loov operaator, kellel jäid filmid siinilmas pooleli, aga keda võime tulevikus kohata ja lähemalt tundma õppida juba tehtud töö kaudu animafilmikunsti edastavatelt ekraanidelt. Lõputult.

Valgust Sulle!

Nukufilm,

Joonisfilm

Eesti Animaliit

Kinoliit

Filmioperaatorite Liit ESC

Eesti Filmi Instituut

EKA animaosakond

Kõrgem Kunstikool Pallas

PallasFoto