In memoriam Nijolė Kvaraciejūtė

8. veebruaril saatis Leedu haritlaskond leinates viimsele teekonnale oma tagasihoidliku silmapaistva liikme. Nijolė Kvaraciejūtė (1940–2023) oli eluaegne ilukirjanduse ja humanitaarteaduste alla kuuluvate teoste toimetaja, kes pälvis 2022. aastal Leedus parima toimetaja tiitli ning teeneka kirjandustoimetaja auhinna Kuldne Luup. Auhinnad ei ütle ent saaja kohta ju kõike. Nimelt on tema töö eriti tähtis eesti kultuuri seisukohalt, sest just tema toimetas eesti autorite leedu keelde tõlgitud teoseid: A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ pentaloogiat, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Rein Raua raamatuid, mitmeid näidendeid.

Olen saatusele tänulik, et eesti keelest leedu keelde tõlkijana sain Nijolėga tuttavaks juba 1980. aastatel, kui ta töötas Leedu kirjandusajakirjas Pergalė (Võit), mis kannab praegu nime Metai (Aastaajad). Just sellest ajast peale redigeeris ta eesti autorite tõlkeid Leedu perioodikas ning hiljem toimetas Eestile pühendatud kultuurialmanahhi Krantai (Rannad) ühe numbri. 2007. aastal pakkus kirjastus Vaga (Vagu) mulle tõlkida A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese osa. Palusin Nijolėl tõlget redigeerida. Ta nõustus rõõmuga, kuigi see oli meile mõlemale suur katsumus: Nijolė ei osanud eesti keelt, mina aga ei tohtinud alla jääda Juozas Baltušisele, suurele leedu kirjandusklassikule ja maarahva keelekasutuse valdajale. Nijolė lausa elas raamatu sadadel lehekülgedel, süvenedes igasse fraasi, iga tegelase elukäiku. Mäletan, kuidas ta rõõmustas, kui sai teada, et tõlke saatesõna lubas kirjutada Leenu Siimisker. Raamat avaldati 2009. aastal sarjas „Maailma kirjandusraamatukogu“. Kahjuks ei suudetud sarjas välja anda teose järgmisi osi. Võttis aega, et otsida uus kirjastaja ja seletada, kui tähtis on avaldada kogu naabrite suurteos. 2017. aastast hakkas „Tõe ja õiguse“ järgmisi osi välja andma almanahhi Krantai väike toimetus, õigupoolest vaid kaks inimest. Ma olen lõputult tänulik toimetuse juhatajale Helmutas Šabasevičiusele ja keeletoimetajale Nijolė Kvaraciejūtėle, kes võtsid enda peale „Tõe ja õiguse“ kirjastamise ja levitamise raske töö. Tänu Nijolė suurele armastusele eesti kirjanduse vastu ja Helmutase otsustavusele on jõudnud kogu teos lõpuks Leedu lugejateni. Kui Nijolė oli lõpetanud viimase osa redigeerimise, ütles ta pisarsilmi, et tal on kahju lahkuda kalliks saanud tegelastest.

Nijolė Kvaraciejūtė sündis 15. jaanuaril 1940 Biržais õpetaja peres. Tema isa, nagu paljud haritlased pärast sõda, mõisteti alusetult süüdi ja saadeti Siberisse. Lapsena oli Nijolė unistanud kirjakandja ametist, et tuua koju hea sõnum – kiri isalt. Paraku kirja ei tulnud … Nijolė aga täitis lapsepõlves kavandatu kuhjaga: ta tõi kogu Leedule palju sõnumeid, sealhulgas eesti kirjanduse omi.

DANUTĖ SIRIJOS GIRAITĖ