28.06.2019

Hangunud laenutushüvitis

Eestis on raamatulaenutusstatistika kogumiseks väga hea süsteem, kuid laenutushüvitised seejuures piinlikult väikesed.

PILLE-RIIN LARM

Laenutushüvitis on Põhjamaadel autori oluline sissetulekuallikas, Eestis on sel pigem sentimentaalne väärtus. E-raamatute laenutus on seadustega täiesti reguleerimata, s.t mingit laenutushüvitist autorile praeguse seisuga ette nähtud ei ole. Viimane tuleks esmajoones paika panna. Raamatumaailm näib liikuvat samas suunas, mis muusika ja film: tarbija ei soovi maksta üksiktoote eest, kui kuutasu eest võib saada ligipääsu märksa rohkemale. Ilmselt ei juhtu see sellises mahus, nagu muusikaga on läinud, kui tuli CDd kastiga pööningule tõsta – paberraamat on osutunud elujõulisemaks, kui arvati. Üht-teist muutub aga kindlasti ja selle muutusega võidavad Amazoni ja Google’i laadis ettevõtted, kes hakkavad pakkuma globaalset voogedastust, mida ei pruugita tõlgendada üldse laenutusena. Autori huvid peavad siin kaitstud olema.

TIIT ALEKSEJEV, Eesti Kirjanike Liidu esimees

Iga juunikuu lõpus maksab Autorihüvitusfond kirjanikele-tõlkijatele möödunud aastal rahvaraamatukogudest laenatud raamatute eest laenutushüvitist. Nii ka tänavu. Ilmuvad mitmesugused edetabelid: näiteks oli 2018. aastal rahvaraamatukogudes enim laenutatud teos Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan“ ning menukaim autor rootsi kirjanik Martin Widmark oma lastekriminullide sarjaga. Suurima laenutushüvitise sai mitmekümne romaani autor Erik Tohvri.¹ Isegi suurim on paraku väike.

Kuidas arvestatakse laenutushüvitist?

Kohustus maksta autoritele nende raamatute laenutamise eest hüvitist tuleneb euroliidu direktiivist 92/100/EMÜ ja selle alusel meie autoriõiguse seadusest. Eestis makstakse seda alates 2004. aastast.

Autoriõiguse seadus ei sätesta, kui suur on hüvitis. Seaduses on kirjas, et „raamatukogul on õigus autori, esitaja ja fonogrammitootja nõusolekuta koju laenutada teost ja teose helisalvestist, kuid nimetatud isikutel on õigus saada kojulaenutamise eest tasu“ (§ 13³).² Väljamakstava tasu suuruse arvutamise aluseks võetakse eelarveaastas tasude maksmiseks eraldatud riigieelarvelised vahendid ja kalendriaastas rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused (samas), s.t kindlat summat ei ole hüvitiseks ette nähtud.

Erik Tohvri troonib laenutushüvitiste edetabeli tipus juba terve kümnendi.

Erki Pärnaku / Õhtuleht / Scanpix

Hüvitise maksmist reguleerib valitsuse määrus „Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord“.³ Selles dokumendis on paika pandud, et eraldatud summast 59% läheb originaalkeelse teose originaalteksti autoritele, 1% tõlgitud teose originaalteksti autoritele, 30% tõlke autoritele ja 10% kunstilise vormi autoritele.

Laenutushüvitise 2018. aasta eelarve oli 130 614 eurot ja 12 senti. Hüvitised arvestati välja 284 rahvaraamatukogu 3 463 002 elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal – valim on niisiis väga esinduslik. Raamatute laenutuste eest jaotati 1441 autori ja autoriõiguste omaja vahel 129 263 eurot ja 33 senti.⁴

Masu kestab

Võrreldes 15 aasta jooksul makstud summasid tuleb tõdeda, et masu kestab. Nii nagu rahvaraamatukogude kogutulu ei ole veel jõudnud kümne aasta tagusele kriisieelsele tasemele,⁵ ei ole kärbetest taastunud ka raamatulaenutushüvitised. (Vt tabel 1.)

Kas riigi kultuuripoliitika eesmärk on tõesti „ülemaalise raamatukoguvõrgu väljasuretamine“?⁶ Et kirjanikke välja suretada ei soovita, tõestab kas või kirjaniku- ja kunstnikupalga hästi käima läinud projekt, kuid vaesusse on nad määratud küll.

Autoriõiguse seadusest võib välja lugeda, et hüvitis peab olema „õiglane“ (§ 14) ning täpsustatakse, et „makstava tasu ülempiir on neljakordne Statistikaameti esitatud eelmise aasta Eesti keskmine brutopalk“ (§ 13³).

Eelmise aasta keskmine brutopalk oli 1310 eurot.⁷ Hüvitise ülempiir on tänavu niisiis 4 x 1310 = 5240 eurot. Suurim summa, mille suutis välja teenida rahvaraamatukogude menukaim autor Erik Tohvri, on paraku ainult 2456 eurot ja 93 senti. Ta teenis selle välja 15 805 laenutusega. (Vt tabel 1). Sisuliselt on see hüvitis 15 805 müümata raamatu eest. Värskeim ja tutvustuse järgi tõenäoliselt viimane Tohvri romaan „Elupõletajad“ maksab Rahva Raamatus 17.60 (Apollos on kaup teadagi veel kallim). Autor kirjastas selle ise, kirjutamiseks ega kirjastamiseks ei ole ta küsinud ega saanud Kultuurkapitali toetust, teose omahind võib tavapärast juurdehindlust arvestades olla umbes 12 eurot. Ühe laenutuse eest sai Tohvri umbes 15 senti. Kas see ikka on õiglane?

Erik Tohvri troonib laenutushüvitiste edetabeli tipus juba terve kümnendi. Laenutushüvitise ülempiiri ei ole rakendatud alates 2011. aastast. Keskmine hüvitis, mille taotlejad tänavu saavad, on 90 eurot. Seevastu 2005. aastal oli iga taotleja kohta 216 eurot ja keskmine hüvitis 167 eurot. Eesti keskmine brutopalk oli toona 514,58 eurot, keskmine hüvitis niisiis ligi pool kuupalka.⁸ Mediaanhüvitis oli 67 eurot.

Praegu on keskmine hüvitis vähem kui kümnendik keskmisest kuupalgast. Mediaanhüvitise 26 euro eest saab osta poolteist „Elupõletajate“ eksemplari.

Missugune oleks õiglane laenutushüvitis?

Autorihüvitusfondi tegevjuhi Ainiki Väljataga sõnul kohtuti laenutushüvituse asjus 2019. aasta alguses kultuuriministeeriumi kantsleri ja kunstide osakonna juhatajaga, kohtumisel osalesid ka kirjanduse ja raamatukogunduse nõunikud. Kõne all oli 2024. aastaks AHFi eelarve suurendamine 500 000 euro võrra.

Kohtumiseks oli ette valmistatud provisoorne laenutushüvitise jaotuse arvutus 2017. aasta andmete põhjal. 500 000 euro jagamisel tõuseks mediaanhüvitis 28 eurolt 116 euroni (soomlastel nt 200 eurot), keskmine hüvitis 91 eurolt 357 euroni (soomlastel 900 eurot); alla 10 euro saaks 9% hüvitise saajatest (33% 2018. a) ja üle 1000 euro 126 autorit (16 autorit 2018. a). Väljataga sõnul visandati kohtumisel eelarve suurenemine kahes etapis – 250 000 eurot 2020. aastal ja 250 000 eurot edaspidi. Ehkki midagi kindlat kokku ei lepitud, annab visandki lootust, et mingeid samme närutamise lõpetamiseks peagi siiski astutakse.

Eeskuju otsimiseks ei ole vaja kaugele vaadata. Soomes haldab sarnaselt Autorihüvitusfondiga kirjanike laenutushüvitisi, aga ka autoriõigusi Sanasto.⁹ Soomlaste raamatulaenutushüvitised olid Sanasto tegevjuhi Anne Salomaa sõnul aastaid Rootsi, Norra ja Taani kolleegide omadest kaugel maas, kuni riigi 100. aastapäeva eel neid otsustavalt suurendati. 2017. aastal said Soome autorid esimest korda 25 senti laenutuse pealt, nelja laenutusega teenisid nad seega ühe euro. Laenutushüvitist arvestatakse seejuures peale rahvaraamatukogude ka teiste raamatukogude (nt ülikooliraamatukogude) laenutuste eest. Saadav hüvitis võimaldab kirjanikele kahe-kolmekuulise perioodi, mil nad ei pea raha pärast eriti muretsema, vaid saavad keskenduda kirjutamisele. Ja see ongi siinkirjutaja hinnangul õiglane hüvitise määr.

Anne Salomaa hinnangul ilmub Soomes nüüd varasemast rohkem ilukirjandust ja soome keele olukord on parem, raamatuid tõlgitakse rohkem teistesse keeltesse. See kõik on kasulik kogu riigile. „Suurendage hüvitisi, suurendage neid kõvasti,“ soovitab Salomaa. „Kahe-, kolme- või isegi kümnekordistage – see on kindlasti hea otsus. Eesti kirjanikud väärivad seda.“

Meil on väga hea laenutusstatistika kogumise süsteem. Nüüd on vaja veel poliitilist otsust, et see tööle saada.

Tabel 1. EESTI RAAMATULAENUTUSHÜVITIS AASTATEL 2004–2019

Aasta	taotlejaid	jagada	eur/taotleja	keskmine	mediaan	max	max saajad
2004	384	63 912	166	170	65	2993	Karin Suursalu (tõlkija)
2005	740	159 779	216	167	67	1863	Jaan Kross (autor), Vladimir Beekman (tõlkija), Jana Linnart (tlk), Matti Piirimaa (tlk), Maia Planhof (tlk), Karin Suursalu (tlk)
2006	882	159 779	181	161	59	2064	Beekman, Piirimaa, Planhof, Suursalu
2007	994	169 366	170	163	59	2405	Erik Tohvri (autor), Piirimaa, Planhof, Suursalu
2008	1098	183 867	167	166	55	2898	Tohvri, Planhof
2009	1179	134 214	114	112	37	3301	Tohvri
2010	1182	121 432	103	101	35	3135	Tohvri
2011	1306	120 420	92	90	30	3050	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2012	1434	120 420	84	83	29	2557	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2013	1550	117 319	76	75	24	3285	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2014	1511	117 319	78	77	25	2516	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2015	1513	115 449	76	77	25	2287	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2016	1430	121 721	85	85	29	2884	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2017	1450	125 952	87	87	29	2593	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2018	1417	128 997	91	91	28	3038	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud
2019	1441	129 263	90	90	26	2457	Tohvri, ülempiiri ei rakendatud

SA Autorihüvitusfond

Tabel 2. SUURIMAD LAENUTUS-HÜVITISED 2019. AASTAL

Autor	Laenutusi	Hüvitis
Erik Tohvri	15 805	2456,93
Ilmar Tomusk	17 792	2360,68
Aino Pervik	22 447	1975,92
Katrin Pauts	11 938	1855,8
Ira Lember	11 092	1566,17
Raili Puskar	35 736	1528,98
Piret Raud	24 497	1523,72
Indrek Hargla	10 458	1516,72
Andrus Kivirähk	13 775	1471,82
Mika Keränen	9877	1418,56