Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?

Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.

PILLE-RIIN LARM

Kuuldused selle ümber, et ajakirjaga Estonian Literary Magazine (ELM) on asjad veidi pahasti, hakkasid ringlema juba talvel. Esialgu ei võtnud ma neid jutte ülearu tõsiselt. Ajakiri asutati Eesti Instituudis 1995. aastal, väga kasinates oludes; eks ole ELMi väljaandmine olnud keeruline algusest peale, aga alati päädinud sisukate ajakirjanumbritega. Pealegi pidanuks leping, mille sõlmisid 2021. aastal ingliskeelse rahvusvahelise kirjandusvaldkonna teabe avaldamiseks kultuuriministeerium ja Eesti Instituut, viieks aastaks tagama väljaande stabiilsuse. Alles hiljuti sai ELM uue kujunduse ja hakkas ilmuma läbivalt värvitrükis – tundus, et ajakirjal on hea hoog sees.

21. mail avaldas aga ELM oma Facebooki-kontol teate, et ajakirja äsja ilmunud 57. number jääb viimaseks. Et asi oleks täiesti selge, trükiti „the final issue“ koguni numbri esikaanele. Mis siis nüüd juhtus?

Ootamatu otsus kõigile

Selgub, et ajakirja sulgemise otsus ei tulnud ootamatult mitte ainult lugejatele, vaid ka toimetusele. Küsimusele, miks lõpetab ELM ilmumise, vastab toimetaja Annika Koppel lühidalt: „Rahapuudusel. Seda sorti ajakiri saab ilmuda riigi toel, ja kultuuriministeerium andis eelmise aasta lõpus Eesti Instituudile teada, et lõpetab lepingu ELMi väljaandmiseks. See oli ootamatu, ei mingit eelnevat arutelu instituudi inimestega.“

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel kinnitab, et leping lõpetati 8. jaanuaril. Mis selle otsuse tingis – kas rahulolematus (millega?) või kärpekirves?

Asta Trummel: „Kõigepealt kinnitame, et Kultuuriministeerium peab kultuuripoliitiliselt väga oluliseks ingliskeelse info levitamist Eesti kirjanduse ja kirjanduselu kohta. Ingliskeelse ajakirja levitamine on tähtis näiteks erialamessidel ja festivalidel, aga ka otsekontaktide kaudu.

2024. aasta eelarveks valmistudes oli Kultuuriministeerium sunnitud tegema valusa otsuse ja lõpetama Eesti Instituudiga ELMi väljaandmise lepingu. Otsus sündis lähtudes Eesti Instituudi tegevjuhi kirjast, milles tõdeti, et parema ajakirja tegemiseks on vaja lisaraha. Lepingu aluseks olnud hanketingimustele vastavat ajakirja ilma lisarahata poleks olnud võimalik teha. Lisaraha poleks olnud võimalik anda ka põhjusel, et see oleks rikkunud kehtiva hankelepingu tingimusi.“

Kuna ELMi on välja antud juba 29 aastat, tundus selle hoobilt lõpetamine Eesti Instituudile ja väljaande toimetusele siiski liiga järsk samm. Koppel: „Otsustasime, et teeme veel viimase numbri, et paljude inimeste aastakümnetepikkune suur töö ja armastus väärikalt kokku võtta. Kultuurkapital tuli siin appi, täname!“

Emotsionaalne tagasiside

ELMil on oma kindel lugejaskond, kes ajakirja ootab. Paljud estofiilid kasutavad seda oma töös. Nad ei ole pidanud paljuks toimetusega ühendust võtta, et sulgemisotsuse peale oma arusaamatust ja kurbust väljendada. Koppel toob kirjadest valiku väljavõtteid.

„Olen alati teie ajakirja lugemist nautinud ja avastanud siit palju uusi asju, eriti eesti modernism on mulle südamelähedane. Ma poleks ilma ELMita kunagi lugenud näiteks Maire Underit või Jaan Kaplinskit. Ma olen väga pettunud otsuse üle ajakirja ilmumine lõpetada,“ kirjutab lugeja Soomest.

„See uudis teeb mind kurvaks. Võtsin alati ELMi värske numbri kaasa raamatumessilt Londonist või Frankfurdist. See on üks parimaid kirjandusajakirju, mida tean, ja olen sellest eesti kirjanduse kohta väga palju teada saanud, see inspireeris mind,“ kirjutab kirjastaja Hollandist.

„Olen väga kurb, et ELM enam ei ilmu. Ajakiri aitas mind palju raamatukogutöös ja oli nauditav lugemine – ma tellisin peaaegu iga raamatu, millest seal juttu oli, ja tundsin, et saan hoida kätt eesti kirjanduse pulsil, olles ise välismaal. Tänan teid ajakirja toimetamise eest!“ kirjutab raamatukogutöötaja Saksamaalt.

Vajalik töövahend

ELMi üks tähtsamaid koostööpartnereid on olnud Eesti Kirjanduse Teabekeskus ehk Estonian Literature Centre (ELIC). Teabekeskus loob ja arendab suhteid väliskirjastajatega, koolitab eesti kirjanduse tõlkijaid ja hoiab neid kursis meie kirjanduses toimuvaga, lähetab eesti kirjanikke välisfestivalidele jne. Uurisin ELICu juhilt Ilvi Liive-Roosipuult, kuidas mõjutab ELMi-taolise ajakirja puudumine eesti kirjanduse tutvustamist ja levitamist välismaal.

Ilvi Liive-Roosipuu tõdeb, et kirjandusajakiri loob tausta ja seosed, annab laiema pildi ühe rahva kirjandusest, ning ELM oli üks ja ainus ingliskeelne eesti kirjandust tutvustav ajakiri maailmas. „Eesti Kirjanduse Teabekeskus räägib maailmale eesti kirjandusest õige mitmel eri viisil, näost näkku, veebilehe ja kataloogide kaudu – raamatumessideks välja antavates kataloogides on teave selle kohta, millised olulisimad kirjandusteosed on Eestis viimati ilmunud. Aga kataloogidest üksi on vähe, sinna kõrvale on kindlasti vaja kirjandusajakirja, mis ilmuvad raamatud konteksti paigutab ja neid muu maailma kirjanduse taustal peegeldab. Ilma kirjandusajakirjata läheb meil keeruliseks.“

Oletagem, et ELMi asemele luuakse uus väljaanne. Missugune see võiks siis olla? Missugune oleks näiteks ELICu unistuste tööriist? Ilvi Liive-Roosipuu: „Meil on üks unistuste tööriist juba täiesti olemas – meie veebileht www.estlit.ee, rikas ja ainulaadne ingliskeelne eesti kirjanduse andmebaas, mida ei kasuta mitte üksnes meie, vaid kirjandusprofessionaalid üle maailma, sealhulgas ülikoolid. Üks osa selle veebilehe rikkusest on pärit ELMist – kirjanike profiilide all kuvatavad intervjuud kirjanikega, artiklid, esseed –, oleme saanud neid materjale ka oma lehel kasutada.“

Liive-Roosipuu toob esile, et teine tähtis unistuste tööriist on kirjanduse vahendamisel rahvusvaheline eesti kirjanduse tõlkijate seminar, mida peetakse üle nelja aasta Käsmus. „Väga loodan, et aastal 2026 on meil jälle olemas raha sellise suure seminari korraldamiseks.“

Mis saab edasi?

Selge see, et ainukese eesti kirjandust laiale rahvusvahelisele publikule tutvustava väljaande ootamatu sulgemine ei tule valdkonna käekäigule kasuks.

Ükskõiksed ei ole olukorra suhtes ka eesti kirjanikud ise. Eesti Kirjanike Liidu vastne juht Maarja Kangro kommenteerib lühidalt: „Kindlasti on mingit eesti kirjandust jooksvalt tutvustavat ingliskeelset ajakirja vaja.“ Kangro ei karda, et uut ajakirja ei tule – ta pelgab vaid, et selle tulek jääb venima.

Kas tuleb ja millal? Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel: „Otsime optimaalseid lahendusi, et ingliskeelne kirjandusajakiri saaks taas ilmuma hakata. Täpsemalt on hetkel veel vara vastata. Riigi eelarvestrateegia on alles koostamisel ning läbirääkimised valitsuses käivad. Kõik sõltub riigieelarve võimalustest ja sisemiste lisaressursside leidmisest.“

Samal ajal on keerulises olukorras teisedki riigi rahastatavad kultuuriväljaanded, sest kõigi kulud on viimastel aastatel kasvanud juba ainuüksi paberi kallinemise pärast. Lisaraha küsimine võib aga ELMi näitel olla veidi riskantne …

Kas rahastamise lõpetamine võib oodata veel mõnd väljaannet? Asta Trummel: „Sellist infot praegu ei ole anda. Me tahame maksimaalselt hoida senist kultuuriajakirjanduse süsteemi.“

---

Estonian Literary Magazine

Ajakirja ELM andis aastatel 1995–2024 välja Eesti Instituut. Ingliskeelse ajakirja eesmärk oli tutvustada eesti kirjandust ja levitada selle kohta infot üle maailma. Peamine sihtrühm olid suurte raamatumesside osavõtjad, väliskirjastused, tõlkijad ja estofiilid, aga ajakirja on pidevalt loetud ka kodumaal.

Ajakirja toimetajad on olnud Krista Kaer, Piret Viires, Janika Kronberg, Rutt Hinrikus, Tiina Randviir, Jan Kaus, Berit Kaschan ja Annika Koppel. ELMi kolleegiumi kuulusid mitme kirjandusinstitutsiooni ja koostööpartneri esindajad.

2021. aastal kuulutas kultuuriministeerium välja kunsti ja kirjanduse ingliskeelsete erialaväljaannete ideekonkursi. Kirjanduse puhul osutus valituks Eesti Instituut, kes jätkas ajakirja ELM väljaandmist.

Kokku ilmus 57 ELMi numbrit. ELMi tiraaž oli viimastel aastatel 600–800 eksemplari. Ajakirja veebiaadress on elm.estinst.ee.