Abi on vaja nüüd. Kohe

KAISA LING

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Tõik, et USAs võib abort peagi kahekümnes osariigis ebaseaduslikuks muutuda, on kõhe meenutus, et inimõigus saada kiiresti asjakohast ja toetavat meditsiiniabi seisab savijalgadel. Seda õõnestab diskrimineerimine tervishoius soo, seksuaalsuse, rassi, klassi, puude ja muudegi tunnuste põhjal. Abi andmisega viivitamine, patsientide halvustamine või abistamisest suisa keeldumine seab ohtu inimeste elud. Ei ole ime, et paljud vähemusgruppide liikmed (kelle hulka tuleb nüüd tingimata lugeda ka USA naised) kõhklevad arstiabi küsimast.

Aastakümneid Aafrikas püsinud ahvirõugetest võib saada järgmine globaalne pandeemia, mille käigus võidakse korrata lisaks 1980. aastate lõpu aidsiepideemia vigadele ka praeguse koroonapandeemia omi – kõlab nagu uue katastroofi retsept. Kuu aja jooksul (juuni–juuli) on tuvastatud ahvirõugete juhtumite arv väljaspool Aafrikat kasvanud viiekordseks, mistõttu kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Tedros Adhanom Ghebreyesus puhangu 23. juulil ülemaailmseks tervisehädaolukorraks. Kaks kolmandikku juhtumitest on tuvastatud Euroopas, mis on WHO hinnangul praegu kõige suurema nakatumisohuga piirkond maailmas, ning suur enamik neist omakorda meeste hulgas, kes seksivad meestega.

Olgugi et ahvirõuged ei ole HIV, vaid hoopis kergema kuluga, ravile alluv ning tõhusa vaktsiiniga haigus, on selle leviku piiramisel tehtud mitu viga, mis näivad, nagu märgib USA poliitaktivist ja aidsiliikumise üks juhtkujusid Peter Staley, lähtuvat asjaolust, et tegu on pigem kväärkogukonda puudutava murega. Eestiski on juba tuvastatud esimesed juhtumid, mis viitab, et aeg tegutseda on nüüd! Kuigi haigus on praegu leidnud soodsa isoleeritud valimi, kus kergesti levida, ei jää see kindlasti nii. Ahvirõuged ei ole üksnes homoseksuaalsete inimeste haigus, vaid levivad, nagu näitavad värsked teated USAst, sarnaselt HIVga hõlpsasti ka kogukonnast väljapoole. Seetõttu tasub Staleyt uskuda, kui ta kritiseerib sealset valitsust, kes viivitas testimise alustamisega, lubas testimist korraldada vaid üleriiklikul organisatsioonil CDC, venitas vaktsiinide hankimisega jne.

Viivitamise taga võib olla õilis hirm suurendada niigi represseeritud kogukondade stigmat. Hea illustratsioon sellele, millisteks jõledusteks hirm ja teadmatus võivad inimesi sundida, on Jupiteris järelvaadatav, tõsielul põhinev Briti lühiseriaal „Patused“, kus kujutatakse Suurbritannia ühiskonna kohtumist 1980. aastate keskel HIVga. Ent maailm on neljakümne aastaga märkimisväärselt muutunud ning üha keerulisem on õigustada info leviku takistamist. Arenenud on teadus, lisandunud on kogemusi, kasutusel on väga tõhusad massiteavitusmeetmed ning samuti on selgeks saanud info hinnalisus.

Sarnaselt ahvirõugetele reageerimisega lohistab Eesti (ühes paljude teiste riikidega) jalgu uue, teaduse arenguga kooskõlla viidud rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (ICD) 11. väljaande kasutuselevõtmisega, millega lõpetataks viimaks transsoolisuse käsitamine psüühikahäirena ja hõlbustataks paljude transinimeste ligipääsu sooliseks üleminekuks vajalikule meditsiiniabile. RHK-11 kehtima hakkamist tuleb siinmail oodata veel pool aasta­kümmet. Mida peavad aga senikaua tegema siinsed transinimesed?

Mõne nädala eest mõrvati siin­samas Tallinnas Raekoja platsil Eestisse turistina saabunud 37aastane Sabrina, kes oli transsooline. Tapmises kahtlustatavana on vahi all 23aastane Kirill Lukin.

Kväärid inimesed ei erine füüsiliselt ega vaimselt mitte kuidagi mitte­kvääridest. Meie üheks kõige suuremaks terviseriskiks on ühiskondlik häbimärgistamine, diskrimineerimine ning kodaniku- ja inimõiguste eiramine, mis suurendavad riski haigestuda psühhiaatrilistesse vaevustesse, sattuda sõltuvuste küüsi või minna vabasurma. Tihti vajavad kväärid meditsiiniabi, kuna on sattunud vägivalla ohvriks.

Kõik inimesed väärivad võrdset kohtlemist just teiste inimeste poolt. Haigused ju ei diskrimineeri, vaid notivad demokraatlikult. Selleks et kõigi tervist kaitsta, tuleb aga vähemuste tervisehädadega tegeleda avatult, empaatiliselt ja operatiivselt. Kohe. Nüüd.

Eestiski on juba tuvastatud ahvirõugete esimesed juhtumid. Aeg tegutseda on nüüd!

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht