Jõud olgu sinuga!

MAARJA KANGRO

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

„Mind häirib, et me valitsus on nii … grr!“ Taani vanahärra, me ülalt naaber Málaga rannamajas, tegi kurja kaslase liigutusi. „Ukrainale antakse relvi, selle asemel et rääkida rahust. Peame ehitama Venemaaga kultuurisildu. Ukraina naised Taanis ütlevad ka, et mehed, lõpetage oma neetud sõda.“

Aasta oli vaevu alanud ja juba selline juhtum! Mu õde meenutas taanlasele kannatlikult, kes neid sildu on lõhkunud ja miks praegu rahujutt ei tööta. Tahtsin ärritunult öelda, et tunnen teistsuguseid Ukraina naisi, aga siis mõtlesin, et mis sest ikka. Taanlane oli nii eakas ja naeratav, kunagi oli ta kuulunud komparteisse. Edaspidi tõmbusin varjule, kui kuulsin vanahärrat trepist tulemas.

Rahu, jah. Mu lapsepõlves oli see tihti õõnes retooriline kõmin, heal juhul tüütu koorilaul õõtsuvates kooliseelikutes. Rahu annekteeritud riigis! Afgani­stan! Nõukogude-vastaste lastena tegime farss-rongkäigu, kus karjusime koleda häälega „Miiru mirr!“.

Nüüd, uusaastasoovina 2023 – kui soovija polnud ukrainlane – tekitas „rahu“ mus rahutu soovi asjaolusid täpsustada. Kas rahu on Ukraina võit, territoriaalne terviklikkus, rahvusvaheline kohus sõjakurjategijate üle, kui pikale see ka ei veniks? Või mõtlete endi mugavust, stabiilsust, majanduslikku turvalisust? On see ebaõiglusega leppimise rahu – ainult et see, kes peab leppima, on keegi teine?

Rahu. Pean end pingutusega rahulikuks sundima, kui kuulen kelleltki taas, et „konfliktis on mitu poolt“ (hoiak, mida itaallased nimetavad complessismo’ks) ja metsalist tuleks leebelt lepitada. Kui ilmub neid, kellele sobiks Yannis Varoufakise tüüpi rahuversioon. Varoufakis, kes kunagi tundus täitsa asjamees, pakkus nimelt ühes intervjuus1, et Putinile tuleb jätta uks lahti, et ta saaks kuulutada end võitjaks. Minna „oma rahva juurde Moskvas või Peterburis“ ja öelda, et võitis, kuna Ukrainast ei saa NATO liiget ja Donbassiga on leping, mis ei lase ukrainakeelsetel venekeelseid rõhuda. Kreeklase võhiklus Donbassi või ukraina ja vene keele küsimuses Ukrainas on üks asi, hämmastab ka kaalutlematus, millise signaali selline „võit“ maailmale saadaks. Inimesi tasub tappa, haiglaid, elumaju ja koole puruks pommitada: nii saate vähemalt osalt oma tahtmise, „arenenud riigid“ käituvad teiega nagu täiskasvanu kalli kõurikuga. Või nagu ettevaatlik kaupmees odavat toorainet haldava berserkeriga. Kui Varoufakise meelest tahab USA valitsus pöörata Ukraina sõja püsikonfliktiks, kuna see on majanduslikult nii tulus, ja mõte sõja lõpust röövivat Bidenilt une, mõjub ta jutt deliirselt. Mõistagi on ilmunud ka adekvaatsemalt murelikke lugusid, et sõja jätkudes aina kasvab ekstraktivism, maavarade armutu ammutamine, et see Venemaal sanktsioonide mõjul sugugi ei vähene ja et mõni saastav tööstusharu pöörab olukorra oma kasuks. Kurb, nii see on, ent olukorrast väljumiseks on praegu ainult üks suund. Ja see pole metsalisele mööndusi tegev rahu.

Málaga rannas kohtab iseloomulikke tüüpe: näiteks Gomelist pärit Ženja, kes oli tulnud Hispaaniasse oma väikest poega vaatama. „Малага, для меня это космос!“ ütles vaikne Ženja. Gomel on üleni hall ja raske on sealt välja pääseda. Ah, Gomel – kas seal väidetavalt ei tohterdatud Vene sõdureid? Kui ütlesin, et käisin kevadel Ukrainas, pomises Ženja: „Украинцы молодцы, только наверху у них там …“ Ohoh, mis siis nimelt? Noh, rahumeelsed inimesed hukkuvad. Aga hukkuvad ju Vene agressiooni tagajärjel? Noh, jah, sõda on õudus. Nüüd oleks pidanud otsustama, kas kiskuda kaardid avalikuks. Ega mees ometi propaganda­sõnnikut osta? Aga mu õepoeg ja valgevene Kostja mängisid koos ja ma lasin asja olla. Rahu.

Järgmisel päeval oli mere ääres briti pere Leedsist. Paariaastase Ryani isa tahtis muudkui rääkida Vene režiimist ja arvas, et kui ta oleks noorem, läheks Ukraina eest sõdima. Ehkki mees oli randa tulnud veinipudeliga, tundus mulle, et räägin viimaks ometi kaine inimesega. Moraalne ekraan ei virvendanud.

Mul on siiani telefonis Ukrainas alla laaditud rakendus, mis edastab eri oblastite õhuhäireid. Varem teatas õhuhäire lõpust ukrainakeelne naishääl, detsembrist saati ütleb mahlakas meeshääl: „The air raid is over. May the Force be with you!“ See on hea uusaastasoov.

 

1 https://diem25.org/varoufakis-the-wants-turn-the-ukraine-war-into-permanent-conflict/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht