Lihtsalt hea tänav

Koidu tänava ümberkujundamise õnnestumine rõõmustab ümberkaudseid elanikke ja on teedrajav samm Tallinnale. Võistlusega on algatus tehtud.

KADRI KLEMENTI

Koidu tänava arhitektuurivõistlus

I preemia – „Kohalik“, Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson ja Madis Eek (Stuudio Täna)

II preemia – „Leoniidid“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn)

III preemia – „Vaib“, Kristian Nigul, Kadi Nigul, Kadri Uusen, Katariina Lepiku (Väli)

Ergutuspreemia – „Ameerika tänav“, Harri Kaplan, Johan Tali, Karli Luik, Liina-Kai Raivet, Miia Laur, Tõnis Savi (Molumba) ja „Koidukant“, Eneli Kleemann, Katariina Mustasaar, Lill Volmer, Mia Martina Peil, Marie Anette Veesaar, Saskia Epp Lõhmus, Anna Riin Velner, Ülo Peil (Arhitektuuribüroo Peil ja Stuudio Kollektiiv)

Žürii: Vladimir Svet, Monika Haukanõmm, Jaak-Adam Looveer, Katrin Koov, Margus Maiste, Remi Kübar, Virko Noor.

Tallinna kesklinnas asub Uue Maailma nimeline asum, kaardilt vaadates justkui kõrvadega kolmnurk, üksik saar, mille põhiosa eraldavad ülejäänud linnast tiheda liiklusega laiad asfaldijõed Suur-Ameerika tänav ja Pärnu maantee ning kindlusevallina kerkiv raudteetamm sellel sõeluvate rongidega. Asumi kõige pikema küljega paralleelselt kulgeb Koidu tänav, mitte küll otse, vaid ühe suure laisa naeratuse kaarega.

Koidu tänava teeb eriliseks selle vahelduv miljöö. Vaid kilomeetrisel jalutuskäigul on võimalik tutvuda peaaegu kogu Tallinna arhitektuurilooga ning tänavatüüpidega kitsast agulitänavast avara puiesteeni. Seal on ka kesklinna kõige rahvarohkema asumi kohta küllalt suur avalik ruum, kuhu mahuvad aega veetma needki, kellele asumi ainsa, tillukese ja populaarse pargi lärmakas sagin parasjagu meeltmööda ei ole.

Uut Maailma teatakse siinse tänavafestivali järgi, mis juba ligi 20 aastat tagasi innustas väga paljusid linlasi nägema ja kogema tänavat taristu asemel mõnusa linnaruumi ja elukeskkonnana – isegi kui füüsiline ruum selleks veel alust ei andnud. Need roosad prillid on aga nüüd tuhmunud: kogukond on kaotanud seltsimaja ning endise lastestaadioni alaga kahe Koidu pargi jagu avalikku maad, aga „võitnud“ näiteks bussiparkla ja transiitliikluse.

2023. aasta lõpus kuulutati välja Koidu tänava arhitektuurivõistlus. Lähteülesandes on eesmärk sõnastatud selgelt ja konkreetselt: „Kujundada tänavaruum ümber läbisõiduhoovist kodutänavaks“ ning „jalakäijaid ja jalgrattureid eelistavaks ning asumit liitvaks linnaruumiks, kus on meeldiv mitte vaid liikuda, vaid ka pikemalt viibida“.¹ Võistlusülesandesse oli jõudnud veidi üldistatult ka elanike unistus Koidu tänavast kui lineaarpargist ning algselt Tallinna arengukavas välja käidud idee kujundada asumist esimene omataoline lapsesõbralik piirkond. Ruutmeetrite järgi on Koidu tänaval, muide, umbes laste­staadioni jagu avalikku ruumi, kui mitte veidi enamgi (ja seda autode sõiduradu arvestamata).

2024. aasta veebruaris tutvustati avalikul üritusel žürii välja valitud viit võistlustööd Koidu tänava elanikele ja teistele huvilistele ning koguti tagasisidet, mis edastati žüriile enne lõpliku otsuse tegemist. Märtsi lõpus kuulutati välja võitja, milleks osutus töö märgusõnaga „Kohalik“, autorid Tristan Krevald, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Madis Eek stuudiost Täna.

Žürii pidas töö suureks tugevuseks, et pakutud lahendus „ei varjuta kohalikku, vaid toetab olemasolevat ning laseb välja paista elanike isikupäral“.² Stuudio Täna arhitektidel ja töö autoritel Siim Tanel Tõnissonil, Tristan Krevaldil ja Ra Martin Puhkanil on hea meel, et nende ideed žüriid veensid.

Koidu tänavale lubatud nüüdisaegset elukeskkonda pikisilmi ootav rahvas rõõmustas, kuigi kõlas ka mõni hääl, mis pidas žürii valikut isegi üllatavalt konservatiivseks. Kas võidutöö oli intrigeerivalt tagasihoidlik, poleemiliselt rahulik?

Siim Tanel Tõnisson: Tänav on ruum, mille kavandamisel ongi vähem vaja teha suuri liigutusi.

Tristan Krevald: Mulle meeldib, et meie tänav tuli rahulik. See ei sunni tänavat teraselt uurima – seal viibija ei pea teadvustama, et ta on mingis tohutult ägedas keskkonnas, vaid ta saab end sundimatult tunda kohaliku elu loomuliku osana. Tänav toetab seda.

Tõnisson: Jah, see lihtsalt on hea elukeskkond.

Krevald: Foon, mis ei taha olla peategelane.

Tõnisson: Tänav kui tüpoloogia ongi pigem taust linnaelule, mitte tingimata silmapaistev üksikobjekt. Mõni kesklinna promenaad võib seda ka olla, aga Koidu tänav pole ülelinnaline tänav.

Krevald: Koidu tänav on palju rohkem kohalikele kui näiteks Vana-Kalamaja tänav, mis taotleb ka vanalinna ja mere ühendamist.

Tõnisson: Mida neutraalsem on ruum, seda väiksem on konflikt kasutajatega. Kesklinna promenaadil käiakse võib-olla korra nädalas, aga Koidu tänav on koht, kus need, kes seda kasutavad, käivad seal iga päev ja mitu korda. Seda vähem peaks see peale tükkima.

Ka kohapeal saab selgeks, et Koidu tänav ei vajagi suurt muudatust. Aprillikuu päikeselisel teisipäeval keset tööpäeva elu tänaval käib: inimesed liiguvad, mõned kiirustades, mõned lonkides, mõned lapsega, mõned koeraga, mööduvad üksikud autod, mitmes kohas on inimesi, kes on seisatanud või pingile istunud, et tuttavaga juttu ajada. Kõik see elu, mida arhitektid piltidel kujutavad, on seal juba olemas – ainult ruumil on vaja järele tulla.

Krevald: Jah, elu ja lugupidamine tänava vastu on seal juba olemas. Püüdsime seda võimendada.

***

Siinkohal võiks žürii kujuteldavalt noogutada ja täiendada: väljapakutud tänavakujundus mõistab ja kannab edasi Uue Maailma asumi miljööd ning Koidu tänava praegust identiteeti, jätab piirkonna elanikele võimaluse seda tundlikult edasi arendada.

Koidu tänaval on aga ka tumedam pool. See on nagu libahunt-tänav: iga tööpäeva õhtul kell viis idüll käriseb ja välja ilmub transiitliiklus – tänavat mööda asumit läbiv ühesuunaline autovoog, mis on aasta-aastalt üha kasvanud. Terviseekspertide heameeleks jalgsi liikuvad algkooliõpilased on sunnitud autode vahelt teeületusvõimalust otsima, lasteaialastega kodu poole kõndivad vanemad eelistavad vaikseid kõrvaltänavaid, eakate paindlik päevakava võimaldab neil ilmselt sel ajal kodus varjuda, sest neid näha ei ole. Samuti on kadunud koeraga jalutajad, tervise­sportlased, vankrilükkajad ning vestlejad. Asemele ilmunud arvukate autojuhtide seast torkavad eriti terava kontrastina silma üksikud kõige hoolimatumad – kihutajad, kõnniteel sõitjad ja kõnniteel parkijad.

Kuna võistluse peamine eesmärk oli läbisõiduhooviks kujunenud tänav taas kodutänava ja nüüdisaegse tervisliku elukeskkonnana toimima panna – seda nii elanike suureks rõõmuks kui ka Tallinna ning kogu Euroopa arengusihtidega kooskõlas –, siis oli üllatav, et asumi liikuvusanalüüs oli plaanitud teha alles pärast võistlust. Võistlusülesanne nägi ette läbiva liikluse minimeerimist, lubas kavandada Luha ja Väike-Ameerika tänava vahelise Koidu tänava lõigu ühesuunalisena ning soovitas kaasata liikuvuseksperdi. Ei panegi kulmu kergitama, kui vajaliku analüüsi puudumise tagant paistaksid meie väikese ühiskonna kõrvad, kuna liikumisviise arvesse võtva liikuvuse analüüsi pädevaid tegijaid on meil vähe ja nende töökava tihe. (Ootuspäraselt) jõudis žüriigi arusaamisele, et on sunnitud võistlustöid hinnates pakutud liikluslahendustele siiski läbi sõrmede vaatama. Protokolli sai kirja, et „Koidu tänava liikluslahendus lepitaksegi kokku edasise analüüsi ja protsessi käigus (selline oli žürii lähtekoht kõigi võistlustööde puhul).“

Tuleb tunnustada žüriid, kes mõistis, et puuduvate andmete tõttu ei ole nad pädevad seda osa töödest hindama. Kiitust ja tänusõnu väärib ka võistluse korraldaja, Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome osakond, kes muus osas oli ette valmistanud väga põhjaliku lähteülesande, mitu korda kaasates ka Koidu tänava elanikke.

***

Kuivõrd on hea võistluse alus hea lähteülesanne?

Tõnisson: Iga hea võistlusülesanne motiveerib osalema. Mida selgem on ülesanne, seda väiksem on loto komponent.

Krevald: See on kasulik ka tellijale. Mida hoolikamalt on koostatud võistlusülesanne, seda sobivamaid lahendusi pakutakse.

Ra Martin Puhkan: Mida parem ülesanne, seda lähemale küsitule on võimalik jõuda. Me järgisime võistlusülesannet täpselt. Kuigi mõnes kohas oleksime tahtnud radikaalsemad olla, usaldasime ülesannet.

Tõnisson: Ülesanne oli nii läbi mõeldud, et meile tundus põhjendatud, et küsitakse just sellist asja.

Kohalikes elanikes kütab kõige enam kirgi liikluse küsimus. Võidutöö liiklusskeem muutust ei too: põhimõtteliselt on sama skeem juba kasutusel ja ilmselgelt see ei toimi. Kuna aga on kinnitatud, et võistluse eesmärki täitev liiklusskeem töötatakse välja alles pärast liikuvusanalüüsi, siis võime praegu pöörata tähelepanu tänavaruumi teistele aspektidele. Mida te töö puhul esile tõstaksite? Mis on tänavaruumi kujunduse selgroog?

Tõnisson: Need neli omanäolist ristmikku või platsi. Kõigis neljas on juba praegu toetav, sihtpunktina toimiv funktsioon olemas: kohvik, restoran, kool. Kui meil on selged fookuspunktid, siis jääb tervik ühtsem. Kõik ristmikud on üksteisele suhteliselt lähedal. Ega jalutades jaksakski igaüht niimoodi suurelt vastu võtta: ohoo, jälle tuleb üks teistmoodi ruum! Tahad ju vahepeal rahulikku tänavat ka. Seda toredam on järgmine jõudmine kuhugi tähenduslikku kohta.

Puhkan: Komeedi ristmik on asumi värav: tuled Suur-Ameerika tänava poolt nõlvalt alla ja Komeedi platsilt algab kodutänav, intiimsem ruum. Sealt edasi oleme paarile ristmikule vähem sekkumisi kavandanud – see ruum on võimalikult jalakäijasõbralik.

Krevald: Asumi keskväljakule, Koidu-Videviku ristmikule tahtsime jätta paindlikkust, et siia mahuks ära festival, aga et see argipäeviti liiga tühjalt ei mõjuks.

Puhkan: Alustasime kogukonnaaiast, kohalike rohelisest nurgakesest. Tänavasillutis sai nagu vaip, kus ükski nurk ega pind ei ole teisest tähtsam. Väljaku funktsionaalsus – tänavatoiduautod, kioskid, tulbad, istumine jm – on võrdselt esile tõstetud.

Tõnisson: See on keerulise geomeetriaga ristmik, mis ei olegi rist, vaid nihestunud, seetõttu võtavad suurema osa väljakust enda alla liikumisteed inimesele, rattale, autole.

Restoran peab ka olema väljaku peal, samal tasapinnal: et ruum oleks suurem, et tegevus käiks n-ö sama teki peal.

Puhkan: Kui tõstad tooli ja laua tänavale, saab tervest alast justkui terrass. Ja vastupidi ka, terrassist saab linnaruum. Sünergia! Kohe kui paned laudadele-toolidele plaadi alla, siis see eraldab, lõhub ruumi. Küsimus, kui palju kivikatendit on vaja, käib igast projektist läbi.

Krevald: Restoraniesine võiks mõjuda ka aias istumisena, näiteks istutuskastide ja -mööbli abil. Need elemendid võivad jätkuda ülejäänud väljakul, toimida liikluse piirajana ning festivali ajaks saab need eest ära lükata.

Tõnisson: Humanitaargümnaasiumi ette loodava väljaku puhul loodame, et seal on veel igasuguseid võimalusi, just liikluslahendusest lähtuvalt. Juhindusime lähteülesandest, kuigi meie arvates on siin ka paremaid lahendusi. Loodame need koostöös kogukonna, kooli ja linnaga leida.

Krevald: Neljas ristmik on Planeedi ristmik, kus on juba tänavanurk kohvikuga, seal on elu sees ja sobib Koidu tänava teiseks otspunktiks, väravaks.

Tõnisson: Selle kõrvale jääb Planeedi park, jällegi keeruline ruum, mis on viaduktiks tõusva Pärnu maantee tugeva mõju all. Pargis olles tunned end nagu kausis: seal on ka kõrged puud, see võib mõjuda pimedalt, liiklusmüra on suur. Kooliesine avalik ruum on siinsamas ja asumi keskväljak vaid veidi eemal. Sai selgeks, et platsid on intensiivseks kasutamiseks paremad kohad kui see park siin. Ka viadukti kõrvale jääv Koidu tänava ja raudtee vaheline ala on palju paremate võimalustega avalik ruum kui viadukti külgedel asuvad pargid. Neid disainida on veel vara, seni võib seal metsikum olla, liiatigi lillede ja liblikatega.

Krevald: Sõltub ka, mis funktsioonid on viadukti all ja ümber. Need jäid praegu võistlusalast välja, kuid pakkusime sinna rula- ja spordimaastikku. See annaks ka kõrval olevatele pargilikele aladele kaalu.

Kui tänav on pikkuses läbi mõeldud ja mõtestatud, saab haljastuse, valgustuse, tänavamööbli ja -elementidega igale kohale oma näo anda. Linnamööbel ei ole ainult pink või tool, võimalusi on lõputult. Võidutöö pakkus välja näiteks elurikkuse mööblisarja. Inimesele loodu hulgast jäi silma võimlemismööbel. Milline see on?

Tõnisson: Multifunktsionaalne. Mitte üheks treeningliigutuseks nagu jõusaalis, vaid liigutamiseks ja leiutamiseks, loovliikumiseks.

Puhkan: Elurikkuse mööbel on muidugi paradoks, elurikkuse iva on ju vastupidine: pakkuda linnas taimedele, putukatele, loomadele loomulikku elukeskkonda. Näiteks putukahotellid polevatki putukate seisukohalt kuigi mõistlikud. Aga meie põhimõte oligi see, et tänava peal võiks olla veel muidki objekte peale istemööbli. Nende eesmärk on mõjuda skulpturaalselt, huvitavalt, luua visuaalset mitmekesisust ja koha identiteeti, natuke mõttepõnevust.

Tõnisson: Linnumaja kohta võib küsida, kas lind üldse valiks sellise maja. Lõpuks võib see olla tore asi ka siis, kui lind seal ei ela. Me teeme neid ju niikuinii inimese jaoks. See on skulptuur, meeldetuletus ja teemaalgataja. Jagame seda tänavat ja seda planeeti.

Võidutöös on ette nähtud iga Koidu tänava äärse maja sissepääsu juures n-ö uksematt ehk tänavasillutisse laotud mustriline ala, mille võivad kujundada majaelanikud ise. Kuidas kujundamine täpsemalt käib? Kas tuleb hakata ruudulisi lehti värvima või saab seda teha rakenduses?

Krevald: Jah, kui ei ole tahtmist ise teha, siis saab näidiste vahel valida, aga on ka võimalus oma majale ise laotis luua.

Puhkan: Kujutasime ette, et need uksematid kujundatakse n-ö käed-külge töötoas. Kes on valmis tegema, see tuleb. Oma käega saab panna kive paika ja pärast siis öelda, et ka meie ehitasime seda tänavat. See on meie tänav!

***

Koidu tänava õnnestumine ei rõõmusta ainult kohalikke elanikke. Tallinna linnaruumi uuendamisel on astutud pikk samm. Virgutuseks linnavalitsusele: kui Vana-Kalamaja tänavat saab käsitleda esimese pääsukesena, siis Koidu tänav veenaks, et nüüdisaegne elukeskkond jõuab mujalegi. Hea algus on tehtud.

1 Jaak-Adam Looveer ja Kaidi Põldoja, Koidu tänava tänavaruumi arhitektuurivõistluse lähteülesanne. Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakond, VII 2023.

2 Koidu tänava tänavaruumi arhitektuurivõistluse žürii lõpp-protokoll.