Terminal konteineris või konteiner terminalis

MADLI VITISMANN

Konteinerterminal Pärnu sadamas (Kihnu Veeteed loobus muuseas sellest reisiterminalist alles mullu).

Konteinerterminal Pärnu sadamas (Kihnu Veeteed loobus muuseas sellest reisiterminalist alles mullu).

Madli Vitismann

Võõrsõnadel on komme nimetavaliselt liituda ka siis, kui selleks pole keelelist põhjust, on kirjas keelenõuande lehel. Minu paneb sageli muigama sõna „konteinerterminal“, mis toob silme ette konteinerterminali ehk terminali, mis ongi konteiner. Nii ütlejad mõtlevad tavaliselt hoopis konteineriterminali, s.t terminali, kus käideldakse palju konteinereid (kursiivis on artiklis esitatud need sõnad, millest on saanud merendustermin).

Konteinerterminal on terminal konteineris

Merekeele nõukojas oli kaalumisel hiljuti hüdrograafiaspetsialistide lause, kus nad on oma seadmeid nimetanud „radarvastajaks“ ja „radarpeegeldiks“. Siingi on tegu eelkirjeldatud keelenähtusega. Õige nimetus neile seadmetele on radarivastaja ja radaripeegeldi. See tähendab, et ei „vastaja“ ega „peegeldi“ ole ise radarid, vaid vastavad radarile või peegeldavad radarisignaali.

„Konteiner“ on „radarist“ pikem sõna ja kipub seetõttu alailma nimetavaliselt liituma. Kes pole näinud terminali, mis ongi konteiner, sel on ilmselt raske vahet teha konteinerterminalil ja konteineriterminalil. Vahel räägitakse „konteinerlaevadest“, aga laev, mis on konteiner, on praamkonteiner ehk ujuv konteiner. Nii öeldes mõeldakse aga laevu, kuhu mahub palju konteinereid – ja need on ikka konteinerilaevad.

Konteinerterminal ehk terminal merekonteineris on lihtne lahendus, kui terminali on vaja ajutiselt, näiteks enne hoone ehitamist, või kui suuremat polegi vaja. Nii alustas Paldiski Lõunasadamas esialgne sadamaadministratsioon tööd konteinerkontoris. Sellises on laevaliini algusajal reisijate laevale registreerimist korraldanud nii Tallink kui ka Baltic Scandinavian Lines. Hiljem tehti samamoodi Paldiski Põhjasadamas.

Näiteks siis, kui Tallinki tütarfirma Hansaliin avas 1997. aastal Paldiski-Kapellskäri liini, renditi terminal Ramirendilt. Kokkuehitatud sinised 40-jalased konteinerid oli mugav lahendus, tuli vaid ühendada elekter ja sideliinid. Ka siis, kui Vene merevägi andis Baltiiski sadama ühe basseini kommertskasutusse, esitleti konteineriterminali ajakirjanikele konteinerterminalis. Ja aastaid oli Pärnus Kihnu Veeteede reisiterminaliks konteiner.

Konteineriterminalis käideldakse konteinereid

„Konteiner“ kipub nimetavaliselt liituma ka siis, kui naabruses on vilja-, söe-, väetise- või kas või reisiterminal – nende puhul on omastavaline liitumine endastmõistetav. Omaette häda on spetsiifiliste seadmetega, mis mõeldud konteinerite käitlemiseks. Need on oma tahtmise järgi nimetanud mingil viisil tootjad ise ja nii võis kuulda konteineriterminali töötajaid rääkimas, et neil on Kalmari kraana, konecranes, shuttle carrier jms. Ühe seadme nimetus on eriti naljakas vene keeles, kus tavaks kirjutada võõrsõnu häälduspäraselt. See on reach-stacker, mis vene keeles kirjutatakse „ричстакер“.

Selleks et nende seadmete nimetamisel selgust saada, pidas merekeele nõukoda otstarbekaks käsitleda neid koos nii-öelda pesana. Innustasid ka siin-seal nähtud üksikud katsed üht või teist seadet väliskuju järgi nimetada, näiteks on straddle carrier ühes raamatus nimetatud „harkjalg-tõstukiks“. Koosoleku ettevalmistamisel selgus aga, et tõstvaid harkjalgu on mitu, eri suuruses ja otstarbega. Nii ilmnes arutelu käigus, et seadmeid on otstarbe järgi kolme liiki: kraanad, virnastid ja teisaldid. Sellest teadmisest lähtuvalt sai näiteks reach-stacker’ist liikurvirnasti. Kahjuks ei näe tollase töö tulemust seni Merevikis ega mujal, huviline leiab selle üksnes Veeteede Ameti kodulehelt merekeele nõukoja 9. II 2010 teokirjas.1

Kokkupandav konteiner on lamekonteiner

Eelmises merekeele artiklis2 meenutatud transpordistatistika sõnastikus on ühe konteineritüübi nimetusena kasutatud ka veidrat sõna „flett“. Võib arvata, et see on venekeelse võõrsõnade kirjutustava läbinud ingliskeelne flat. Kuigi kõik on ilmselt merekonteinerit näinud ja tunnevad selle erilise metallkasti ära, on kauba ja laadimise erisuste tõttu kasutusel hulk konteineritüüpe, kõik seejuures konteineri standardmõõtmeis.

Merekeele nõukoda on arutanud sedagi, kuidas neid konteineritüüpe nimetada, et nende erisused eesti keeles välja tuua. Ka selle arutelu tulemus koos konteineritüüpide piltidega on seni üksnes koosoleku 8. II 2011 teokirjas Veeteede Ameti kodulehel.3 Näiteks full side access container sai lühikese nimetuse külgavatav konteiner ning half high container on poolkonteiner.

Eelnimetatud „flett“ on algupäralt flat rack container. See kokkupandavate külgedega pealt lahtine konteiner kulub ära tühjade konteinerite veol. Sageli on vedu ühesuunaline, s.t tagasiteel pole konteinerisse midagi pakkida, aga tühi konteiner võtab sama palju ruumi kui kaubaga konteiner. Kokkupanduna näeb see välja kui lame pakk, mistõttu pidas merekeele nõukoda mõistlikuks nimetada seda konteineritüüpi lamekonteineriks.

Konteineriterminali konteinerikäive

Sõna „konteiner“ ilmutab aeg-ajalt oma kommet nimetavaliselt liituda ka sõnas „konteinerkäive“. Kuid käive pole konteiner, vaid arv, mis näitab käideldud konteinerite hulka ajaühikus: päevas, kuus või aastas. Niisiis on õige konteinerikäive, kus täiendsõna liitub omastavaliselt, nagu see on ka sõnade „kaubakäive“ või maismaavedude korral „veosekäive“ puhul. Konteinerikäibe ühik on TEU (loe: teu), mis tähistab üht 20 jalga pikka konteinerit (Twenty-foot Equivalent Unit), kuigi enamjaolt veetakse 40-jalaseid konteinereid, vahel ka 45 jala pikkusi.4

Kui näiteks Transiidikeskuse Muuga konteineriterminali konteinerikäive on headel aastatel olnud üle veerand miljoni TEU, siis ei tähenda see, et aastas on laevadelt lossitud või laevadele lastitud üle 250 000 standardse metallkasti, sest suur osa konteinereid on 40-jalased ehk nende puhul läheb statistikasse kirja 2 TEUd. Võib arvata, et sealne konteineri­käive suureneb tublisti, sest merekonteinerist on selle 60-aastase ajaloo jooksul saanud mugav lastipakend ja järjest rohkem kolib konteineritesse ümber kaupu, mida seni on laevade lastiruumidesse lastitud muul viisil. Võrdluseks tasub märkida, et Euroopa suurim konteinerisadam Rotterdamis käitles mullu üle 12 miljoni TEU, maailma suurim ehk Shanghai oma aga kolm korda rohkem.

1 http://www.vta.ee/public/Teokiri_51.pdf

2 Madli Vitismann, Lõbulaevaga elumere lainetele. – Sirp 15. VII 2016.

3 http://www.vta.ee/public/Teokiri_nr_60.pdf

4 1 TEU tähistab standardset merekonteinerit, mille pikkus on 20 jalga, laius 8 jalga ja kõrgus 8,6 või 9,6 jalga.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar