Lõbulaevaga elumere lainetele

MADLI VITISMANN

Inimestele kõige südamelähedasemaid ja arvukamaid laevu on ikka nimetatud lõbusõidulaevadeks, eeskujuks ilmselt ingliskeelne pleasure craft. Ehk on sõnavalikul oma mõju olnud ka ahtripingi pikkusel, millest oleneb, mitu sõpra mahub kaassõitjaiks – mida rohkem, seda lõbusam. Kui aga jõuti „lõbusõidulaevade sadamani“, siis kartuses, et see võib lüheneda „lõbusadamaks“, pakkus merekeele nõukoda välja sõna „huvilaev“. Näitamaks, millised on merendus­terminid ja millised muidu sõnad, on terminid edaspidi kursiivis.

Lõbu- ja huvilaevad

Eesti laevaregister võtab igal aastal kokku kõik Eestis registreeritud laevad. Nii saame teada, et tänavu olid Eesti kohtud 1. jaanuariks laevakinnistus­raamatusse kandnud 88 üldjuhul 12–24 meetri pikkust lõbusõidu- ehk huvilaeva, lühemad kui 12 meetrit on tavaliselt liiklus­registris. Laevaregistris on kirjas 29 purjejahti, üks lõbusõidukaater – see on paar meetrit pikem kui väikseim lõbusõidu­laev – viimaseid on kokku neli.

Kõige arvukamalt on huvilaevu, kokku 54. Huvilaevadeks on arvatud laevad, mis ei vea kaupa ega reisijaid ning pole üldjuhul töölaevad. Paar erandit võib siiski leida, näiteks lõbusõidulaeva „Arabella“ on kasutatud rahvusvahe­liseks reisijaveoks Saaremaa ja Gotlandi vahel, huvilaeva „Mare“ kasutab Eesti meremuuseum allveeuuringuil. Kaks üle 24-meetrist laeva selles registriosas on lõbusõidulaev „Saladus“ ja muuseumjäämurdja „Suur Tõll“. Arvatavasti ongi ühel lõbus ja teisel huvitav, aga sõna huvilaev annab otsekohe aimu, et see on hobi- ehk huvimeresõiduks.

Lõbulaev ja lõbusadam

Sõnast „lõbusõidulaev“ lähtunud edasi­arendus „lõbusõidulaevade sadam“ jõudis merekeele nõukoja kätte 2010. aastal „Transpordistatistika sõnastikus“. Selle sisevee- ja meretranspordi peatükis leiab paarikümnel leheküljel humoorikaid leiutisi. Kui nõukoda uuris, kuidas on saanud teoks nii merevõõras sõnastik, siis ilmnes, et Eurostati ingliskeelse originaali koostamises olid osalenud küll maantee-, raudtee- ja õhutranspordi asjatundjad, aga mereveo tundjaid polnud kaasatud. Põhjamaadel on küll tuntud pigem jahtklubide sadamad ja külalissadamad, mille ühisnimetaja on väikelaevasadamad.

Merekeele nõukoda on sõna „lõbusõidulaev“ arutanud mitmel aastal ja korra isegi hääletanud, mis on nõukojas üsna ebatavaline. Lõpuks jõuti sügisel 2012 soovituseni, et rohkete ingliskeelsete väljendite (pleasure craft/boat/ship, recreational craft/boat/ship, ka tour ship) tõlkevasteks sobib laeva otstarvet märkiv huvilaev. See ei tähenda, et huvilaeval ei võiks lõbus olla.

Väikelaev ja väike laev

Termini väikelaev puhul tuleks meenutada kooligrammatika klassikat: kel meeles näited „lasteraamat“ ja „laste raamat“, sel on kergem tähendusvahet näha, kui jutt on väikelaevast. Meresõiduohutuse seaduses on väikelaev defineeritud kui veesõiduk, mille kogupikkus on 2,5–24 meetrit ja mida kasutatakse vaba aja veetmiseks või sportimiseks. Väikelaeval võib korraldada ka tasu eest vabaajareise, kuid mitte rohkemale kui 12 reisijale. Seega on laevaregistris huvilaevadena registreeritud „Elina“ (23 reisijakohta), „Hoppet“ (46) või „Jenny Kruse“ (36 kohta) hoopis reisi­laevad. Samas seaduses on kirjas, et reisi­laev on laev, mis veab üle 12 reisija.

Kuid on ka väikesi laevu, mis pole väikelaevad. Eelnimetatud kolm reisilaeva on alla 24 meetri pikad, kuid tehniliste ja abilaevade registriosas on 20 alla 24-meetrist lootsilaeva. Ka mõni lühem vedurlaev ehk pukser on alla 24-meetrine, samuti üks tuukrilaev, paar reostus­tõrjelaeva ja paar uurimislaeva ehk teaduslaeva. Nende ühisnimetaja on, et väiksusest hoolimata on need töölaevad. Kui väikelaeva juhile piisab väikelaevajuhi tunnistusest, siis väikese töölaeva laevapere liikmed peavad olema kutselised meremehed. Sellist laeva võib juhtida laevajuht, kel on vastavalt laeva suurusele kipri tunnistus või kapteni diplom. Kuid väikelaevajuhi tunnistusega väikese töölaeva kipriks ei saa.

Väikesadam ja väike sadam

Väikelaevad peatuvad enamasti väikelaevasadamais. Sadamaseaduses on see pikk sõna lühenenud väikesadamaks: see on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele, järelikult valdavalt väikelaevadele. Ka sõna „väikesadam“ pruukimisel tuleb tähelepanelik olla.

Läti transpordiministeerium on pärast iseseisvuse taastamist pidanud kogu aeg statistikat kümne sadama kohta, kuid kahes jaos. On kolm sadamat – Riia, Ventspils ja Liepāja – ning seitse väikest sadamat, mille kaubakäive on alla miljoni tonni aastas. Ent viimastel aastatel on Lätis ehitatud ka väike­laevasadamaid ehk väikesadamaid. Tark on jälle meeles pidada kooligrammatika „lasteraamatu“ näidet, et uudiste tõlkimisel Läti väikesadamal ja väikesel kaubasadamal vahet teha. Mõnel juhul võib Lätis osa väikesest sadamast olla ka väikesadam, näiteks Liivi lahe ääres Mērsragsis ja Rojas.

Tallinnas on seni kuus väike­sadamat: läänest ida poole Kakumäe sadam, osa Noblessneri sadamast, osa Lennusadamast, Vanasadama jahisadam, Pirita ja Kalevi jahtklubi sadam.

Tallinna Reisisadam ja reisisadam

Sadamaseaduses ei ole reisisadamat defineeritud, aga see on ilmselt sadam, mida külastavad üksnes reisilaevad. Tallinnas on kõrvuti kolm reisisadamat: läänest ida poole Kalasadam, Patarei­sadam ja Vanasadam, vahel kasutatud „Tallinna Reisisadam“ polegi aga tegelikult ühegi sadama nimi.

Tallinlastel on alust oodata linna­valitsuse pressiteenistuselt head linnatundmist, aga paraku kutsuti linlasi veel mõni aasta tagasi merepäevadele just Tallinna Reisisadamasse ja üks abi­linnapea arvas, et sadama nimi Vanasadam eksitaks tallinlasi. Veel mullu alustati hooaega pressiteatega „Kalarannast saab väikelaevaga põhjaranniku saartele“, kusjuures tekstist selgus, et üks väikelaevaks nimetatu võib pardale võtta koguni paarsada reisijat. Õige olnuks kuulutada, et Kalasadamast sõidavad saartele reisilaevad.

Reisisadamaid, kust kaup on lahkunud, on ka lähiriikides, näiteks Helsingi Läänesadam või osa Frihamnist ja Värtahamn Stockholmis.

Miks ei mahu konteinerterminali ükski konteiner, sellest tuleb juttu järgmisel kirjutamiskorral.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar