Surmtõsine poliitiline kunst

„In graafika“ kunstnikud peegeldavad oma riigi probleeme, kuid tegelikult räägivad ühest ja samast.

MARIAN KIVILA

Näitused Pärnu Linnagaleriis, Endla teatris, kaubamajas Port Artur 2, Pärnu keskraamatukogus, Katlamajas ja Tartu ülikooli Pärnu kolledžis kuni 12. IX. Korraldaja Academia Gustaviana Selts, kunstnikud Maurice Abelman, Kenneth Laing Herdy, Lemon Ye, Wang Xixi, Troubleshooter Prints, Peeter Allik, Toomas Kuusing, Anonymous Boh, Taje Tross, Grafodroom, Raul Meel, Leonhard Lapin, Tõnis Laanemaa, Lukas Kolmogorcevas, Dalia Dūdaitė, Merilyn Anvelt, Emeric Weber, Liisa Kruusmägi, Mati Karmin, Elo Liiv, Mari-Liis Tammi, Hannes Starkopf, Mare Mikoff, Vergo Vernik, Ants Viitmaa, Ahti Seppet, Aime Kuulbusch, Marc Brunier Mestas, Li Chang, Ieva Nagliņa, Māra Uzuliņa.

Hiina kunstnik Wang Xixi ei ole kriitiline ainuüksi oma riigivõimu suhtes, teda huvitavad globaalsed protsessid ja selle mõju inimkonnale.

Hiina kunstnik Wang Xixi ei ole kriitiline ainuüksi oma riigivõimu suhtes, teda huvitavad globaalsed protsessid ja selle mõju inimkonnale.

Marian Kivila

In graafika“ festival korraldati sel aastal kaheksateistkümnendat korda. Suurele festivalile omaselt hõivati enamik linna galeriidest ning ekspositsioonipindadeks kohandati ka muu funktsiooniga ruumid, sealhulgas vaid suvekuudel avatud kultuuriklubi Katlamaja, sanatooriumi Tervis endine küttehoone, mille industriaalne olemus sobib ideaalselt mitmepäevaste graafikatöötubade asupaigaks.

Nii nagu ikka, ei tähenda „In graafika“ festival vaid suurt massi näitusi valmisproduktidena. Festivali orgaaniliseks osaks on loominguline protsess ja kunstnike kohalolu. Näituste avamisele eelnes mitu päeva tööd Katlamajas, peamiselt Ameerika graafiku Maurice Abelmani puulõike töötubade näol, kus EKA tudengite ja teiste huviliste osavõtul valmisid suuremõõtmelised ühistööd, mida näidatakse Endla Teatrigaleriis. Veel sai osaleda Peeter Alliku ja Toomas Kuusingu linoollõike töötoas, tutvuda Madis Põldsaare käe all Adobe Illustratori programmi ja portreejoonistamisega või Hannes Paldroki ja Ott Piibemani juhendamisel siiditrükiga.

Aastaid vaid talvise festivalina peetud „In graafika“ suvine formaat õigustab end igati: programm on sisutihedam ning festival on tunginud linnaruumi ja tekitanud dialooge teiste ürituste ja festivalidega (performance’i-programm „Diverse Universe’i“ festivalil „Augustiunetus“, Katlamaja „ArtFest“ ja „Kuldrula“). Meenub „Augustiunetuse“ ühe korraldaja muhelev kommentaar festivalide võimaliku sünergia kohta: „Metsikus rahvamassis olid kõrvuti oma nägu veristav performance’i-kunstnik ja verepiiskade eest peituvad ontlikud muffinimüüjad. Aga kõik oli lõpuks kontrolli all.“

Just seesama piltlik idee kultuuride, vaadete ja väärtuste kooseksisteerimisest kumab tugevalt läbi kõigil „In graafika“ näitustel. Väljapanekud egiidi all „Langev taevas“ on poliitilised ja ühiskonnakriitilised ning toovad vaatajani maailma eri paigust kunstnike mõtted süsteemi ning valitseva võimu eetika kohta. Möödunud aasta teemale „Mugavustsoon“ on selle aasta festivali fookus igati loogiline jätk.

Kaubamaja Port Artur 2 tühjas boksis avatud indiaani juurtega Kanada kunstniku Kenneth Laing Herdy näitus käsitleb tabu, võimu, religiooni ja kultuurilise mitmekesisuse konflikte tänapäeva Kanadas, ühes arenenumas demokraatlikus lääneriigis. Herdy on kaevanud välja totalitaarsele riigile iseloomulikud tunnused ning rõhub Kanadas paar aastat tagasi vastu võetud seadusele, mille kohaselt kriitiline tegevus riigi suhtes on kuritegu. Väidetavalt kannab selle paragrahvi eest karistust viis kodanikku. Samasuguse paragrahvi tõttu saab Herdy sõnul tema näitust eksponeerida vaid Eestis ja veel mõnes riigis, kus riigivastane kriitika ei klassifitseeru seaduse järgi kuriteoks. Kunstnik väitis oma avakõnes, et Kanada holokaustist kõneleva näituse eest läheks ta oma kodumaal kinni. Siin on ta aga saanud välja panna oma aastatepikkuse salaja tehtud uurimuse, mis koosneb Kanada vähemusrahvuste esindajate fotodest, siiani kestvate genotsiidiaktide dokumentatsioonist, pealtnägijate-osalejate-kõrvalseisjate tunnistustest, mis toovad välja luukered Kanada valitsuse kapisügavustest. Herdy väidab, et tänase päevani kiusavad ja tapavad nii kirik kui ka valitsev võim vähemusrahvaid ja iidsete põliselanike järeltulijaid.

Hiina kunstnik Lemon Ye esineb võimukriitilise väljapanekuga endises linnavalitsuse hoones, Pärnu Linnagaleriis raekoja ruumides. Paberil akrüülmaalid meenutavad Hiina ajaloo poliitilisi sündmusi ning Mao Zedongi aegseid propagandaplakateid, mis olid möödunud sajandi keskpaigas Hiina kujutavale kunstnikule ainus eneseväljenduviis. Oma plakatmaalidel kujutab ta parteitegelasi või ajalooliselt murrangulisi hetki, viidates kunstniku rollile ideoloogia kujundajana totalitaarse riigivõimu käsutuses. Sealjuures on maalid hägustatud ja osutavad viimaste aastakümnete muutustele ja vabadusele, millest siiski kumab läbi minevikutaak.

Seda, et Hiina kunst on surmtõsiselt poliitiline, tõestab ka Pärnu kunstnike maja suures saalis noore hiina naiskunstniku Wang Xixi väljapanek. Xixi ei ole kriitiline ainuüksi oma riigivõimu suhtes, teda huvitavad pigem globaalsed protsessid ja nende mõju inimkonnale.

Oma loomingus kõrvutab ta ajaloolisi ja nüüdisväärtusi Hiina ühiskonnas. Nii on ta puudutanud totalitaarse võimu all pikalt keelatud religiooni temaatikat ning põiminud selle praegusaegse inimese „valejumalatega“. Hiina palvemajadega installatsioonile on ta kontrastiks lisanud tušijoonistused ilu teemal. Traditsioonilises tuši- ja pintslitehnikas teostel on portreteeritud jänkukõrvade, platvormkingade ja käeraudadega naisi meelates poosides. Tehiskeskkonda ja sellega seotud problemaatikat märgivad teosed „Minu unelmate linn“ („The City In My Dream“) ja „Ideaalriik“ („Ideal Country“), kus budistlikud sümbolid segunevad pilvelõhkujate, virtuaalse maailma ja lõputute põldudega.

Pärnu Linnagalerii kunstnike maja (endise raekoja) ruumides on Hiina kunstnike väljapanek kõrvutatud kodumaiste tegijate loominguga ning kaasatud peale graafiliste disainerite ja graafikute ka kohalikke kujureid. Lemon Ye „propagandaplakatitele“ sekundeerivad Anonymous Bohi oravatopistega skulptuurid ja Peeter Alliku mitmeid kordi eri paigus eksponeeritud graafiline leht „Brainwashing Machine“ ehk „Ajuloputusmasin“. Endisesse linnapea kabinetti Lemon Ye parteipildikeste kõrvale asetatuna mõjuvad need kui kohaspetsiifilised viited kohalikule propagandamasinale, tõestades, et kunst on võimeline kontekstist olenevalt oma sisu kameeleonina muutma. Ka Mati Karmin mõjub Wang Xixi väljapaneku kõrvalruumis ühtäkki maailma kõige poliitilisema kunstnikuna, kelle meremiinid jutustavad Eesti pinnal toimunud maailmasõjakoledustest. Hiina kunstnike loominguga tekitavad need igal juhul efektse dialoogi.

Pärnu keskraamatukogu ruumides on väljas Tõnis Laanemaa ja Leonhard Lapini 1970. ja 1980. aastate loominguvalik. Neid vaadates on selge, et maailm ei ole mõnekümne aastaga kuigi palju muutunud. Külma sõja aegse kunsti metafoorid on ilmsed ka tänases kunstis, sest praegusi rahvusvahelisi suhteid võib julgelt võrrelda toonase situatsiooniga.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži fuajees esineb Toomas Kuusing tavapäraselt argiste stseenidega. Kuusing on ilmselt kunstnik, kes on kõike muud kui poliitiline ning tuntud oma humoorikate maaelu kajastavate motiivide poolest. Sel korral leiab aga temagi väljapaneku hulgast paar teravamat kommentaari viimase aja kuumimatele teemadele: pagulaste probleemile ja juba selle varju jäämas kooseluseadusele. Raske öelda, millise positsiooni on võtnud kunstnik homoabielude suhtes teosega „Koos“, kus üks kukk teisel seljas hüppab, või pagulaste vastuvõtmise suhtes teosega „Neegri portree“. Igal juhul tõestab see, et globaalsed probleemid on jõudnud Kuusingu loomingu kaudu ka pisikese Eesti kõige kaugematesse küladesse. Poliitiline kunst on Pärnus „In graafika“ näol oma missiooni täitmas ning festival avatud diskussioonideks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming