Kätlin Kaldmaa, kirjanik

Kätlin Kaldmaa

Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Sattusin eelmisel suvel tõsise ülekuulamise ohvriks. Küsitlejaks teismeline tütarlaps, kelle maailm on täis kõige lemmikumaid asju.

„Kätlin, mis su lemmikmuusika on?“ – „Ei ole sellist.“

„Kätlin, mis su lemmikraamat on?“ – „Ei ole sellist.“”

„Kätlin, mis su lemmikfilm on?“ – „Ka ei ole.“

„Mingi lemmikasi on sul üldse või?“

„Jah, on. Thálassa.“ Θάλασσα, Vahemeri, just see Kreeka saarte oma. Kõige lemmikum asi. Ookean on. Thálassa on.

Oleks noor küsitleja oma küsimuse teistmoodi formuleerinud, oleks ta kohe vastuse saanud.

„Mis on maailmas kõige tähtsam?“ – „Vabadus.“

Vangis kasvanud, elanud ja olnud inimesed teavad, mida see tähendab. Vangla saab olla üks riik – lapike maad ja jupike merd – või kuuendik maismaast. Vangla saab olla teiste vangidega jagatud kong ja omaette kambrike. Ka kodu on vangla neile, kes on sattunud kasvama või elama vägivaldses perekonnas. Praeguse pandeemia ajal võib vangla olla riik, linn, küla, maja, korter, hotellituba. Vanglas saab olla eluaeg või lühemate intervallide kaupa. Praegu me oleme vangis üleilmse kokkuleppe alusel. See on suhteliselt leebe vangla. Sellega annab kuidagi leppida – me teame, et see saab läbi, aga me ei tea, millal. Sellega on keerulisem leppida.

Vägivald on mind alati saatnud, mu kõrval elanud. Selle on kehtestanud n-ö autoriteedid, tugevama õigusega. Vägivalla eesmärk on võim, vägivaldse võimu eesmärk on teis(t)e vabaduse allutamine. Ma olen selle käest eluga pääsenud ja hoian oma vabadust. Olen teinud teadliku otsuse aidata teistel inimestel nende vabaduse eest võidelda, eelkõige kirjanike sõnavabaduse eest. See on üks teine jutt.

Suure sinise thálassa ääres vabalt kirjutada on minu maailma kõige lemmikum olemise viis. Vabalt.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht