Kumu projektiruumi näitus uurib seksitöö kuvandit 20. sajandi esimese poole Eesti kunstis

Kumu kunstimuuseumi kolmanda korruse projektiruumis avaneb 25. aprillil näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“.

Näitusele koondatud teoste kaudu uuritakse, kuidas on eesti kunstnikud kujutanud seksitööd, mil moel kajastuvad nende loomingus ühiskonnas kehtinud hoiakud ja kas kunstnike loodud kujutised võisid omakorda neid hoiakuid kujundada. Ennekõike on tähelepanu all eesti kunstnike looming 1920.–1930. aastatest, mis oli seksitöö kujutamise omamoodi kõrgaeg – ei varem ega hiljem pole see teema olnud eesti kunstnike seas nii populaarne.

Projektiruumi näitusel on väljas üle 50 teose, valdavalt graafika, joonistused ja akvarellid. Esindatud on üle 20 kunstniku, nende seas Eduard Wiiralt, Gori, Natalie Mei, Ado Vabbe, Voldemar Kangro-Pool, Jenny Uttar, Aino Bach, Aleksander Promet, Erik Obermann, Oskar Kallis jt.

Voldemar Kangro-Pool. Nana. 1924.

Eesti Kunstimuuseum

„20. sajandi hakul Saksamaalt alguse saanud ekspressionismi ja selle sotsiaalkriitilisemate edasiarenduste mõjul ja tänu eesti kunstnike tihedatele kultuurisidemetele Saksamaaga jõudsid esimesed seksitööd kujutavad teosed peatselt siinse kunstipubliku ette. Nagu mujalgi, on nendel seksitööd eeskätt esitatud seksuaalteenuseid müüva naise kuju kaudu, kes võib teosel esineda nii meestele hukatusliku vampiiri, ihaldusväärse femme fatale’i, haigustest ja surmast lehkava hirmutise kui ka kannatava ohvrina. Seksitöötajate kõrval joonistuvad välja eri tüüpi kliendid, kupeldajad, bordellipidajad ja nn moraalihoidjad, kes kehastavad tolleaegse ühiskonna sageli kahepalgelist suhtumist seksitöösse ja seksitöötajatesse,“ rääkis näituse kuraator Magdaleena Maasik.

Laupäeval, 4. mail kell 14 toimub näitusel kuraatorituur, mida viib läbi näituse kuraator Magdaleena Maasik.

Näitus „Moraalihoidjad ja naised kirglised. Seksitöö kuvand Eesti kunstis 20. sajandi esimesel poolel“ jääb avatuks 25. augustini 2024.

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 3. korruse püsinäitusest „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“.