ETV2 keskkonnakuu avab kodumaine dokumentaal „Vara küps“

ETV2 jätkab aastaid kestnud keskkonnakuu traditsiooni, mis toob vaatajate ette dokumentaalprogrammi loodushoiu ja keskkonna väljakutsetest.

Kokku jõuab maikuu jooksul ETV2 ekraanile seitse dokumentaali, neist esimesena Martti Helde film „Vara küps“. Keskkonnakuu filmid puudutavad ühelt poolt nii kaasaegseid tarbimis- ja majandusvalikuid, aga teisalt ka kliimamuutuste tagajärgi ning keskkonnakatastroofe.
Filmiprogrammile lisaks näitab ETV2 alates 1. maist 2021. aastal valminud kolmeosalist dokumentaalsarja „Greta Thunberg – aasta, mis muutis maailma“.

Teemaderingi laiendavad veelgi ETV ja Jupiter. Kõik tänavused keskkonnakuu filmid on alates 1. maist nähtavad Jupiteris, neile lisaks on teemareale https://jupiter.err.ee/keskkonnakuu koondatud valik teisi keskkonda puudutavaid dokumentaale.

ETV 6. mai Välisilma dokk „Eesliinitöötajad: kliimamuutuse ohvrid“ võtab omakorda vaatluse alla kliimamuutuse laastava mõju mitmetele ametitele ning üha süveneva lõhe inimeste vahel, kes suudavad end kliima eest kaitsta ja kes mitte.

Keskkonnakuu 2024 filmid ETV2s

4. mail „Vara küps“
   Martti Helde dokumentaal toob esmakordselt kaamera ette metsadebatis osalenud metsatööstuse, Riigimetsa majandamise keskuse ja loodusteadlased, et saada selgust, mis Eesti metsaga on toimunud ning millise pärandi jätame järeltulevatele põlvedele tulevikus. Enam kui 60 Eesti eri paigas üles võetud film avab vaatajale Eesti metsade hetkeseisu ning näitab, kuidas poliitilised otsused on ühise vara kasutamist mõjutanud.

   6. mail „IKEA: metsade valitseja“
   Rootsi mööbligigant IKEA on muutnud kodu sisustamise nii lihtsaks, et selle tagajärgedele eriti ei mõelda. IKEA vajab mööbli valmistamiseks aastas 20 miljonit kuupmeetrit puitu ehk umbes ühe puu igas sekundis. Disclose Filmsi võttegrupp jälgis väidetavalt keskkonnasõbraliku suurfirma tegevust enam kui aasta aega ning paljastab nüüd oma leiud.

   11. mail „Hiidude ajastu“
   Kagu-Itaalias Apuulia maakonnas on alanud sajandi rängim taimepandeemia. Seal leviv bakter nimega Xylella fastidiosa hävitab miljoneid õlipuid ning kahjustab seeläbi nii majandust kui ka inimeste omavahelisi suhteid. Filmi peategelane Giuseppe rändab oma isa kodukanti, kus ta näeb käimasoleva kliimamuutuse ränka mõju loodusele ning vestleb kaasmaalastega, kes üritavad meeleheitlikult päästa oma iidseid oliivisalusid.
   
   13. mail „Püha peldik“
   Mis saab seeditud toidust pärast kehast väljumist? On see jääde, mis kuulub kõrvaldamisele või ressurss, mida saab uuesti kasutada? Vastuste otsinguil asub filmi autor Rubén Abruña lõbusale uurimisretkele läbi 16 linna neljal mandril, Pariisi tohutust kanalisatsioonist kuni maailma suurima puhastusjaamani Chicagos. Mõned arvatavad üleilmsed lahendused osutuvad tõeliseks luupainajaks, ent miks mitte kasutada väljaheiteid toidu kasvatamiseks, et leevendada ähvardavat väetisepuudust.

   18. mail „Paradiis“
   2021. aasta suvel laastasid Venemaa metsatulekahjud Kirde-Siberis kuni 19 miljonit hektarit maad. Šologoni küla taigas mattub sudu sisse ja tuulest kantud must tuhk toob elanikele häirivaid uudiseid – metsa hävitavad leegid lähenevad neile armutu kiirusega. Kui valitsus jätab nad tulega heitlemisel omapäi, peavad elanikud ise võitluseks kokku tulema.

   20. mail „Kliimakatastroof: surmav uputus“
   2021. aasta juulis pühkis hukatuslik üleujutus Lääne-Saksamaal väikese oru peaaegu maakaardilt minema. Tavaliselt turistide idüllilises sihtpunktis Ahri jõel hukkus 134 inimest. Mis tol öösel juhtus ja mis olid selle ootamatu sündmuse põhjused? Uusim teadus selgitab, kuidas regionaalne katastroof on tihedalt seotud üleilmse kliimamuutusega ja miks võib juhtuda sama kõikjal maailmas.

   27. mail „Koobalt – elektriunistuse pahupool“
   Kliimakriisi leevendamise ja süsinikuheite vähendamise ühe vahendina on Euroopa Liidus sihiks seatud üleminek elektriautodele. Selle elluviimisel on vaja suurt hulka akusid, mille valmistamisel kasutatakse koobaltit. Seda toodetakse põhiliselt Kongo Demokraatlikus Vabariigis, kus tuhanded kohalikud riskivad oma elu ja tervisega, et sandikopikate eest toodang kokkuostjatele müüa.

   

   “Vara küps”

   

   “Püha peldik”

   

   “Paradiis”