Eesti näitus toimub 2021. aastal Veneetsia kunstibiennaali südames, Giardini näitusealal

Foto: Gerrit Schreurs

Hollandi paviljon aastal 2019.

Foto: Gerrit Schreurs

Alates 1997. aastast erinevatel pindadel üle Veneetsia linna tegutsenud Eesti paviljoni kutsus oma ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaaliala südames külalisena näitust tegema Hollandi paviljoni korraldaja Mondriaani Fond. Hollandlased ise kolivad sel korral oma hoonest välja ning esitlevad oma näitust mujal linnaruumis.

Iga kahe aasta tagant toimuv Veneetsia biennaal paikneb üle linna, aga biennaali süda ja keskpunkt on Giardinis, mis kujunes üldjoontes välja 20. sajandi esimesel poolel ja kus asuvad peamiselt “vanade” riikide rahvuspaviljonid. Eesti on alates esimesest osalemisest 1997. aastal paiknenud mitmel rendipinnal üle linna. Näituse korraldamine Giardinis tähendab ainulaadset ja ühekordset võimalust, mis oleks sellise küllakutseta võimatu. Viimane uus hoone (Lõuna-Korea paviljon) ehitati parki 1996. aastal ja rohkem laienemisruumi seal ei ole. Giardini on paviljonide arvu, ajaloo ja põhinäituse tõttu kõige külastatavam biennaali toimumispaik, mistõttu on Eestil järgneval biennaalil oodata meie jaoks senisest suuremat tähelepanu.

“Eesti on osalenud biennaalil 1997. aastast alates erinevates paikades üle linna ja näidanud alati kunstiliselt kõrgetasemelisi näituseid, kaotamata samas julgust eksperimenteerida,” kommenteerib Mondriaani fondi juht Eelco van der Lingen, “Eesti paviljoni korraldaja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus on jäänud silma usaldusväärse ja professionaalse institutsioonina. Lugupidamisest Eesti seniste näituste vastu biennaalil on Mondriaani Fond 2021. aastal kutsunud eestlased külalistena Rietveldi paviljoni, Giardini pargi südamesse, näitust tegema.”

Veneetsia biennaal on maailma suurim kunstisündmus, mis toimub alates 1895. aastast. Holland on biennaalil osalenud algusest peale. Nende paviljonihoone projekteeris maailmakuulus arhitekt Gerrit Rietveld Giardini parki 1954. aastal, pärast mida on Hollandi näitused Veneetsia biennaalil toimunud alati seal. “Kunstnikele ja kuraatoritele, kes Hollandit on esindanud, tähendab see alati ka Rietveldi paviljoni konteksti arvestamist: modernismi ajalugu, ajaloolisi geopoliitilisi struktuure, mida Giardini esindab, ja muidugi ka Rietveldi enda pärandit,” kirjeldab Eelco van der Lingen, “Seega oleme sel korral põnevil, et meil avaneb võimalus eksperimenteerida väljaspool biennaali ajaloolist keset ning oleme väga rõõmsad selle üle, et Eesti paviljon võtab selleks ajaks Rietveldi hoone enda hoole alla. Ootame väga lõpptulemust.”

Eesti riigile on Veneetsia biennaali Eesti paviljon kõige suuremahulisem ja olulisem rahvusvaheline kunstiprojekt. Eesti kunstnik või kunstnikud, kes loovad oma näituse Rietveldi paviljoni, valitakse välja avalikul konkursil, mille esimese vooru tähtaeg on 20. märtsil ja tulemus otsustatakse mai lõpuks. Alates 1999. aastast on Eesti paviljoni korraldanud Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil rahastab Kultuuriministeerium.

Link konkursile: https://cca.ee/konkursid/vb59

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht