Eestlased ehitasid Jerusalemma katedraali

Liis Riikoja

Alates 8 juunist eksponeeritakse  Jeruusalemma Valgusfestivalil eesti kunstniku Raoul Kurvitza üht olulisimat installatsiooni “Katedraal”. Teos kujutab endast  kirikukujulist vanadest, äravisatud akendest ehitatud rajatist, mille kunstnik 1999 aastal püstitas ajutise objektina Vabaduse väljakule, ning mis toona pälvis avalikkuse ulatuslikku tähelepanu .

Raoul Kurvitz: “Katedraal peab osutama inimhinge sellele osale, mis kunstniku arusaamist mööda on seotud mõtete ja tunnetega, mida peame religioosseteks kõige abstraktsemal kujul ilma, et see tähendaks mingi kindla doktriini järgimist.  “Katedraali” näol on niisiis tegemist rahu pakkuva ruumiga, kus mistahes religiooni kuuluvad usklikud, kuid samahästi ka usust puutumatud, võivad usulistel teemadel mõtiskleda lähtuvalt oma isiklikest veendumustest, mis võivad üksteisest kardinaalselt erineda.”

Nagu Tallinnas , on “Katedraal” siingi nii ööl kui päeval seespoolt valgustatud 100 küünlaga, mille on käsitsi puhtast eesti mesilasvahast valmistanud Pahkla Camphilli küla puuetega inimesed . “Katedraalis” kõlab Arvo Pärdi muusika. 

Festivali kuraator Heduardo Hibsher: ” Raoul Kurvitza “Katedraal” on Jeruusalemma vanalinnas leidnud endale ideaalse asukoha. Selle kunstiteose vaimne olemus sobitub suurepäraselt linna enda olemusega. Kohas, mis on püha peaaegu kõigi inimeste jaoks, pakub Kurvitza töö võimalust hetkeks mõtiskleda ja enda sisse vaadata.”

“Katedraali” esmaesitlus oli aastaid tagasi Tallinnas Vabaduse väljakul ja teos on praegusel ajal piisavalt tähendusrikas, et seda esitleda nüüd Jeruusalemmas, linnas, millel on eriline tähendus vähemalt kolme religiooni – kristluse, islami ja judaismi – seisukohast. Nagu Tallinnaski, valvavad “Katedraali” seal kohalikud kodutud, kellest saavad “Katedraali” “preestrid,” kelle kunstnik on pühitsenud õnnistust jagama kõigile, kes seda soovivad, eikellegi nimel.