9. märtsil Tallinna Kunstihoones algusega kell 17.00 toimub raamatu “Ühislinn” esitlus

Ilja Sundelevitš

Autorid: Jaan Klõšeiko, Ilja Sundelevitš, Paul Rodgers, Peeter Laurits, Tanja Muravskaja.

Kuraator Ilja Sundelevitš.
Kujundanud Peeter Laurits.
Kirjastus Varrak, 2012.

Kunstiprojekt „Ühislinn” koondab ühe kaane alla viis erinevat lood, mis olevat juhtunud erinevatel aegadel erineva taustaga inimestega ühises linnaruumis. Viis erinevat kunstniku, viis rahvust, viis erinevat elu.

Kui Jumal tegi inimest oma näo järgi, tähendab fakt vaid seda, et kõik inimesed kuuluvad ühte bioloogilisse liiki. Meil on sama närvisüsteem ning vereringe. Me hingame sisse hapniku ning hingame välja süsihapniku. Sellega sarnasus piirdubki. Igal rahval ja rahvagrupil on oma nahavärv, lemmikroad ning tundelaad.

Nagu koeradki, inimene on karjaviisi elav loom. Ning nagu koerad, moodustavad inimesed mitmetõugulisi karje. Ühetõugulised karjad on olemas vaid kasvanduse kunstlikus olukorras. Linnaruumis karjad tekkivad hoopis teiste põhimõtete alusel.

Meie kui inimesed samuti moodustame linnaruumis karje. Me kuulume ajutiste ning poolpüsivate koosluste hulka, me käime läbi üks teisega. Vaid liiga tihti inimtõugude omavaheline suhtlus jääb põgusaks. Suhtlemise eesmärgiks jäävad ajutiste huvide ning sihtmärkide saavutamine. Meie isiksuse tähtsamad koostisosi, kultuuris sukelduvaid mälestusi, jäävad tavaliselt väljaspool karjasisesest suhtlemisest. Põhjuseks võib olla nii rahvuslikud intravertsed omadused, kui üldine elustiil, mis ei jäta piisavalt ruumi mitteformaalseteks kontaktideks mitte „päris omadega”.

Nii aja jooksul kaotamegi huvi ning uudishimu üks teise vastu, piirdudes küsimusega „How are you?” ning sama väärika vastusega „Fine”.

Tallinna linnaruumis, nagu igas kas või keskmise suurusega Euroopa linnas, elavad koos inimesed erinevatest rahvastest. Aga inimesed on loomult erinevad. Iga ühel on oma minevik, oma kombed ning rahvuskultuuri taust. Neid, kes mitte eksisteerivad, vaid elavad Tallinnas, ühendab kuuluvus samasse ühislinna-, keele-, ning kultuuriruumi, ning see mõjutab oleviku ja tuleviku.

Me käime nende ja samade tänavate mööda, elame samades majades, istume samades kohvikutes ja baarides. Mis teeb meid ühisruumis ikka erinevateks, on isiklikud lood. Iga ühel omad.