Vaike Sarv 6. I 1946 – 27. IV 2004

Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum

Ootamatult lahkus meie hulgas muusikateadlane, tuntud rahvamuusikauurija ja setu kultuuri entusiast Vaike Sarv. Ehmatavalt palju ettevõtmisi katkes järsku. Vaike Sarv ühendas folkloristi omadused kultuurivahendaja ja -korraldaja ettevõtlikkusega, vahendades setu laulukoore nii Tallinna kui Soome ja viimasel aastakümnel Euroopasse. Ja muidugi kirjutas ise, kirjutas uurimuste kõrval tutvustusi, teateid ja arvustusi, mida ta selle kultuuri edendamiseks vajalikuks pidas. Vaike Sarv lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1976. aastal, ta oli üks Herbert Tampere viimastest õpilastest. Alates 1978. aastast on ta töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvamuusika sektoris, millest praeguseks on saanud Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Aastate jooksul laienesid tema rahvalaulu-uuringud laulmist ümbritsevale traditsioonile ja aastatepikkuse töö viljana sai Tampere ülikoolis 2000. aastal kaitstud doktoritöö ?Setu itkukultuur?. Selle kõrval on ta aga 1980. aastast õpetanud Eesti Muusikaakadeemias, alustades üliõpilaste välitööde juhendamisega Setumaal ja lisades sinna kõrvale rahvamuusika kursusi ja juhendamisi. Vaike Sarv oli EMA kaitsmisnõukogu liige ja asendamatu ekspert etnomusikoloogia küsimustes.

Vaike Sarve entusiasm oli ületamatu ka töös üliõpilastega, ta on viinud üliõpilasi Tartusse Eesti Rahvaluule Arhiivi noorteadlaste konverentsidele ja aidanud neid jõuda esimeste publikatsioonideni. Aastaid ei piirdunud ta huvide ring ainult setu ja rahvamuusikaga: tema juhtimisel on püütud analüüsida rahvamuusika jõudmist popkultuuri ja muid tänapäeva muusikalise keskkonnaga seotud küsimusi. Teda võis alati leida ka Viljandi pärimusmuusika festivalilt ja üldse igasugustelt üritustelt, mil pistmist rahvamuusikaga.

Vähemalt esialgu ei suuda teda keegi asendada. Perekonnaga ühinevad leinas nii kolleegid kui üliõpilased.

Ärasaatmine Pärnamäe kalmistu kabelis teisipäeval, 4. mail kell 12.30.