AASTARING HINGEMAAL

 

AURI KOIT  

I

suurte sõnadega mees

kolis mu südamesse.

mina teda ei kutsunud,

tema mind ei palunud.

mu süda lihtsalt ta koduks sai.

selgus, et suurtes sõnades

vahel ka tükike hinge on sees.

et mustvalge maailma varjudel

tihti värvikad kleidid

ja väikesest jumalast kord

suurem ja targemgi saada võib.

suurte sõnade mees

ohkas mu südame sees.

ta varvastel kuhjas on lund

ja silmadel vähe on päikest,

sõrmede vastas külm kalju,

kuklasse hingab hall taevas.

kuid pehme sammuga astub

mu hingede vetel

ja vaigistab torme

ja hellitab tuult

ja suud annab kuule

kes armastab puud

mille alla end heidab

suurte sõnade mees.

 

II

suurte sõnadega mees

magab vaikselt mu hinges.

ta unes näeb purpurset poni

ja hallikat vett

ja rohelist hiiglast

söömas roosidest mett.

mees ärkab sinise paju all.

ta pihkudest hõbedast lehti veel leiab

ja maa alla vilksatab kuukiire saba.

maa praguneb parkund kapriisist,

loomad magavad härmatand und.

pilvepiirilt leiab veel pühavett

ja vähem püha ja patustand lund.

kümne jää all on neliteist merd,

kaheksas riigis on korraga talv.

luud lõikav vaikus tarretab verd.

ja mina olen ühtäkki nii halb.

 

III

suurte sõnadega mees

kolis mu südamest ära.

läks teise südamesse,

järgmisse maailma.

nägema teistsugust kevadet,

teistsugust talve.

ehk on rohi seal pehmem

ja taevakaar kõrgel,

ehk on kuu suurem

ja päike veel soem.

selgus, et suurte sõnade hing

sama väike ja tühi kui sõna.

ja värvikas kleit veel värvikaks varju ei tee.

väikesed jumalad suured soovid vaid on ?

suur jumal on alati suur.

kuid siin polaarpäev juba algas.

seelikud vöö vahel

ja kibuvits juustes

kõnnin ma lainetel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht