Pealelend – Ott Aardam, „Jääpüügi“ autor ja lavastaja

TAMBET KAUGEMA

Eesti Noorsooteatris esietendub 29. novembril Ott Aardami autorilavastus „Jääpüük“, milles räägitakse imedest ja imedesse uskumisest. Loo tegelasteks on kaks venda, õde ja vanaisa. Lapsed on saanud täiskasvanuks ning tuleb võtta vastu otsus, mida teha vanaisa kunagise koduga. Õde-vendi seob kohaga palju imelist, eriti üks talvine seiklus. Sukeldudes meenutustesse, rullub publiku ees lahti lapselikust uudishimust tõukunud katsumus, mis on jäänud seiklejaid saatma kogu eluks.

Koguperelavastuse kunstnik on Kristel Maamägi, helilooja ja muusikaline kujundaja Markus Robam, valguskunstnik Rene Liivamägi, liikumisjuht Hanna Junti.

Kas lastele tuleb kirjutada ja lavastada kuidagi teistmoodi kui täiskasvanutele?

Eks sihtrühma tuleb muidugi silmas pidada. Ent loomeprotsessi osas on nii, et autor kirjutab ikkagi sellest, mis teda ennast puudutab. Teistpidi oleks keeruline: kui üritada välja mõelda lugu, mis eeldatavasti võiks sihtrühmale meeldida ja seejuures autorit ennast üldse ei käivita, siis nii see ilmselt ei toimi. Kindlasti on „Jääpüügis“ kohti, mida lapsed ei taba ja mida nokivad vaid täiskasvanud, ent kogupereloo puhul ongi tore, kui igas vanuses vaataja leiab oma.

Lapsed on mürgeldamismaiad ja põnevuse peal väljas. Kas seiklused on lastelavastuse hädavajalik osa?

Heal juhul võib seiklusi leida ka täiskasvanute teatrist, see võiks olla lavastuse põhikomponentide seas. Loomulikult laste seiklus ja täiskasvanute seiklus erinevad üksteistest ning laste puhul tuleb tõesti jälgida, kuidas mingitel teemadel kõnelda, kuidas hoida ülal põnevust ja seekaudu tähelepanu. Mängulisus on tähtis küll.

„Jääpüük“ on lugu imedesse uskumisest. Miks lastel tuleb uskumine palju paremini välja ning täiskasvanuks saades see anne taandareneb?

Kasvamisprotsess sisaldab palju seda, kuidas asjadest tuleb aru saada ja mis mida tähendab. Lastel on need tõlgendused kõik veel lahti – neile võib puu otsast langev leht tunduda ka imena. Lapsed lähevad oma mängu ja kujutlusse palju tugevamini sisse kui täiskasvanud. Paljud täiskasvanud on minetanud usu imedesse vajadusest kontrollida oma maailma ja iga olukorda ise ning kinnitada endale, et nad saavad iseseisvalt hakkama.

Joont mängu ja tõelise vahele tõmmata on keeruline, kujuteldav pool mõjutab inimeste käitumist isegi rohkem, kui nad seda tunnistada tahavad. Kas või praegusel koroonaajal on hirm ja kujutlus, mis käitumist määravad, tegelikkusega väga sassis.

Miks käiakse kalal? Kuidas sina suhtud kalastamisse?

Ma käin kalal küll. Natuke sellepärast, et lapsed on sellises vanuses ja tahavad minna, ent käiksin niigi. Kalalkäik on hea põhjus minna loodusesse. Kui praeguse aja inimene tahab kõike kontrollida, ootab, et keskkond tema ümber oleks timmitav, siis kalale ja üldse loodusesse minnes peab ta sellest loobuma: kunagi ei tea, milline kala õnge otsa tuleb, ja kas üldse tuleb – seda ei saa timmida.

Kalapüük annab hea ümberlülituse, pakub rohkem kui tavaline jalutuskäik. Teinekord, kui olen otsustanud minna niisama loodust nautima, siis olen olnud hädas, et miks ma nüüd ei naudi piisvalt. Kala püüdes aga keskendun kalapüügile ja loodus on samuti ümber, mistõttu ei jää aega nautimiskohustusele mõtlemiseks. Loomulikult pakub kalapüük ka hasarti. Tore on kala saada, aga mida vanemaks saan, seda rohkem on rõõmu ka kalalkäigust, kui kala üldse ei näkka.

Kui suur on sinu püütud suurim kala?

Viljandi järvest olen püüdnud kolme-neljakilose haugi. Jäin seetõttu Taago Tubina lavastuse proovi hiljaks, sest ei jõudnud järve teisest otsast õigeks ajaks tagasi aerutada. Aga nagu kalameestel ikka, on ka minu tegelikult kõige suurem kala otsast ära läinud.

Milline on sinu kui väljastpoolt tulnud lavastaja seisukoht, et Nukuteater muutis hiljuti oma nime Eesti Noorsooteatriks?

Ma ei saa selle poleemikaga kaasa minna. Olen näinud seda teatrit nüüd seestpoolt ja veendunud, et tegemist on vägevas vormis meeskonnaga, kes tegutseb heas loomingulises tuules. Kui nemad tunnevad, et nad tahavad nimetada ennast Eesti Noorsooteatriks, sest see peegeldab täpsemalt nende tegemisi, siis minul sellega probleemi pole.