Kommunisti sisetunnet otsimas

Laur Kaunissaare „Mäletan / Ei mäleta“ kujutab endast näitlejate Riina Maidre ja Simeoni Sundja asjalikul juhendamisel ekskursiooni piki süngeid koridore, tolmuseid kabinette ja saale.

JAAK ALLIK

Mäletan / Ei mäleta“, idee autor ja lavastaja Laur Kaunissaare, kunstnikud ja ruumikujundajad Kairi Mändla ja Aet Ader, helikujundajad Markus Robam ja Argo Vals, valguskujundaja Siim Reispass. Esitavad Riina Maidre ja Simeoni Sundja. Esietendus 5. VI Tallinnas Tõnismägi 16.

Küünid ja häärberid, saared ja rabad – igal aastal leitakse suveteatri tegemiseks üha uusi paiku ning sel ettekäändel toimuv matk „Tunne oma kodumaad“ jätkub hoogsalt ka tänavu. See aga, et Laur Kaunissaare on otse Tallinna südalinnas leidnud mitme suure saaliga kahekorruselise etenduspaiga, kuhu ühegi teatrihuvilise jalg pole seni küllap astunud, võttis esimese hooga tummaks.

Esinduslikuks kortermajaks ehitatud hoone Tõnismägi 16 oli 1940. aastal veel valmimisjärgus, kui põranda alt end võimule pressinud kompartei selle rekvireeris ja oma peakorteriks võttis. Just siit juhtis aasta jooksul kogu Eestimaad Karl Säre. Saksa okupatsiooni ajal leiti hoone esmaasukaile väärikas järglane ning majja paigutati Saksa Julgeolekupolitsei (SD). Sõjajärgseil aastail paiknes sel aadressil EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut. Pöördelistel 1990. aastatel anti maja üle Eesti Riigiarhiivile ning just seal leidsid endale asupaiga märgilise tähendusega Tartu Kommertspank, Balti Ühispank ja ühendus Vaba Eesti. Hiljem alustas just nende seinte vahel tegevust õiguskantsleri kantselei. Nüüd seisab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS) kuuluv hoone juba aastaid tühjana ja kinnikaetud akendega.

Et aga selle maja õuele ehitati 1977. aastal hiiglaslik maa-aluse korrusega arhiivihoidla, seda teavad vähesed, sest sissepääs sinna, ENSV suurimaid saladusi sisaldanud punkrisse, oli rangelt piiratud. Tegelikult pääses sisse vaid otseselt tolles hoones töötanud kümmekond uurijat. Tilluke lugemissaal, kuhu dokumendid konkreetse eriloa olemasolul tutvumiseks toodi, asus Tõnismäe tänaval peahoones, ja kustkohalt need kaustad sinna saabusid, polnud lugeja asi.

Laur Kaunissaare on otse Tallinna südalinnas leidnud lavastuse „Mäletan / Ei mäleta“ tarvis mitme suure saaliga kahekorruselise etenduspaiga, kuhu ühegi teatrihuvilise jalg pole seni küllap astunud.

Jekaterina Abramova

Hoolikalt varjatud hoidla sisaldas üle poole miljoni säilitusühiku, mis kajastasid mitte ainult kompartei, vaid ka kõigi riigiasutuste (ka eriti salajast) tegevust ning muidugi ka kõigi kompartei liikmete isikuandmeid. Kommuniste oli aga 1980. aastate keskel juba üle 113 000, seega rohkem kui 10% Eesti täiskasvanud elanikkonnast.

EKP KK väljasõidukomisjonilt, kes otsustas personaalselt iga (!) Eesti elaniku välismaale lubamise, sattusid sellesse arhiivi ka julgeolekuorganite koostatud nn väljasõidutoimikud. Iga­tahes omaenda toimikuga olen just sealses lugemissaalis kunagi tutvumas käinud. Rahvusarhiivi uue hoone valmimisega Tartus tehti Tõnismäe maa-alused saalid 2017. aastal tühjaks ning seisavad praegu kogu oma mahajäetud prahis ja kõleduses puutumatult. Vaid „süvariigi jõustruktuurid“ korraldavat seal mõnikord oma õppusi.

Just need ruumid valis-leidis Laur Kaunissaare oma ajaloomälust jutustava lavastuse „Mäletan / Ei mäleta“ esitamiseks. Teos kannab alapealkirja „Ringkäik lähimälu hämaruses“ ning kujutabki endast näitlejate Riina Maidre ja Simeoni Sundja asjalikul juhendamisel ekskursiooni piki süngeid koridore, tolmuseid kabinette ning alles jäetud sadade tühjade stellaažidega saale. Tekst, mida kuuleme, kõneleb seal seisnud dokumentide mahust ja struktuurist, mitte sisust. Kui lõpuks ühte avaramasse saali jõuame, paigutatakse publik piki seinaääri istuma ja põrnitsema tohutut installatsiooni, mis on kujundatud säilitusühikute pappkarpidest. Meie aju hakkab puurima heli, mida muusikaks nimetada oleks raske.

Mida mõtlevad sel ajal need (nooremad) inimesed, kes komparteisse pole kuulunud, on võimatu arvata. Mulle meenus kuuldud jutt kunagi Ugalas lavastatud Dostojevski „Idioodi“ esimesest proovist, kui noor lavastaja oli trupi saali kogunud ning lasknud näitlejail seal lava põrnitsedes kaua vaikselt istuda. Küsimusele „mida me siin teeme?“ tuli lõpuks vastus, et otsime endas idioodi sisetunnet. Minus hakkas Kaunissaare inimkatse ajal kumama kommunisti võimalik sisetunne, mis saavutatigi NSV Liidu nimelises „välismaailmale suletud ja tuhmi valgusega madalas ruumis“ toimunud igapäevase uriseva ajupesuga. Selle väljenduseks olidki need miljonid lõpuks tollesse arhiivi kogunenud paberid, millest suure enamiku täielikust sisutusest olid teadlikud vaid asjaosalised ise.

Järgnes lavastuse lühike sõnaline osa. Kiusatus oleks muidugi olnud selles avada midagi tolle ajastu, ühiskonna ja partei olemusest. Kaunissaar on sellest teadlikult loobunud ning Wisława Szymborska, Jorge Luis Borgese ja Friedrich Nietzsche tekstide abil mõtisklevad näitlejad hoopis sellest, millist rolli mängib lähimineviku unustamine oleviku sünnis.

Eriti mõjuvaks on kujundatud lavastuse finaal, kus meid juhitakse aeglaselt ühekaupa teiste hulgast lahkuma, nagu lahkuvad meie hulgast päev-päevalt inimesed, kes midagi mäletavad – jäävad vaid mälestuste mälestused ja siis kaovad needki. Et sellist paratamatut protsessi pidurdada, on niisugused rännakud, nagu on seekord loonud Laur Kaunissaare, väga vajalikud ja tänuväärsed.

Hoonega hüvasti jättes jääb aga kummitama küsimus, miks RKAS seda pealinna kallimal maal asuvat punkrit pole lammutanud ning koos Tõnismägi 16 esindushoonega maha müünud? Selle asemel et üle tänava asuvat Lastestaadioni rüüstata, oleks ju sinna ehk mahtunud kas või USA saatkond võimalusega taas endale residentsiks omandada vastas olev Laidoneri villa. Selle asemel olevat valitsus võtnud päevakorda hoopis Riigi (!) Kinnisvara Aktsiaseltsi erastamise, mis muidugi laseks tekkida uuel hulgal erastajaile tänulikel kinnisvaramiljonäridel. Ning ei lähekski kaua aega, kui taas saab küsida: „Mäletad?“ Ja vastata: „Ei mäleta!“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht