Ikka alleaa ja alleaa

TAMBET KAUGEMA

Esmalt üks kirjandusteaduslik tähelepanek. Ekslikult arvatakse, et eesti keeles rohkesti tarvitatav sõna „alleaa“ pärineb regilaulust. (Mäletate lavastusest „Armastus kolme apelsini vastu“ melanhoolse printsi Tartaglia öeldut: „Küll vanasti oli hea, siis viis emakene hälli heinamaale ja kandis kiigukese kesa peale ja tegi sinna juurde ikka „alleaa“ ja „alleaa““.) Tegelikult on see seotud hoopis luuletaja August Allega. Viljandis kivilõhkuja pojana sündinud Alle oli lihtsale päritolule vaatamata viks ja viisakas mees ning seltskonnas tutvustanud ta end: „Tere, mina olen Alle A!“. Sealt see levima hakkaski.

Eks see alleaa lähe alati lahti talve lõpul, kui Eesti Teatriliit kuulutab välja teatriauhindade nominendid, ja saab hoogu juurde rahvusvahelisel teatripäeval, kui tehakse teatavaks laureaadid. Ikka leidub neid, ja mitte vähe, kes teavad teatriauhindade žüriide liikmetest palju paremini, milline lavastus, kunstniku- või näitlejatöö on tegelikult esiletõstmist väärt. Jah, muidugi sõltub ühe või teise žürii otsus sellesse kuuluvate inimeste maitsest, vanusest ja veel mitmest parameetrist, ent žüriide professionaalsust ei saa kindlasti kahtluse alla seada, arvestades tohutut hulka lavastusi, mis nad oma ennastsalgava töö käigus on ära vaadanud. Seetõttu tundub mõistlik võtta žüriide otsuseid subjektiivsusest kantud kogumitena ning läheneda auhindadele kandideerijate nimekirjale (vt selle Sirbi lk 14 ja 15) statistiliselt.

Nagu enamasti, on konkurents tihe sõnalavastuste vallas, seevastu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste tegijail on auhinna saamise tõenäosus märksa suurem – juba puhtalt uuslavastuste hulga proportsiooni tõttu. Keskendungi peamiselt sõnalavastuste auhindadele, et selgitada välja, milliseid teatreid ja truppe on sealses kuues kategoorias seekord kõige rohkem esile tõstetud.

Kui lugeda kokku korrad, kui ühte või teist teatrit on sõnalavastuste auhinnanominentide nimekirja selgitavates tekstides mainitud (ei maksa segi ajada nominatsioonide arvuga, sest mõni lavastaja, näitleja või kunstnik kandideerib auhinnale mitme rolli või lavastusega ning tema nime taga on leidnud mõni teater mitu korda nimetamist), on kerkinud teistest selgelt kõrgemale Eesti Draamateater, kes esineb 16 korral. Esikuuikusse mahuvad veel Tallinna Linnateater (7 korda), Vanemuine (6), Ugala (5) ning VAT-teater ja Rakvere teater (mõlemad 4 korral). Kui siia lisada sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind ning Salme Reegi nimeline lastelavastuste auhind (kummalgi on oma žürii), mis mõlemad seotud peamiselt sõnalavastustega, siis esikuuiku teatritest lisandub sealt Ugalale, Vanemuisele, Eesti Draamateatrile, Tallinna Linnateatrile ja VAT-teatrile kõigile veel üks mainimine. Neist arvudest ei saa muidugi teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest näiteks Ugala kokku kuuest mainimisest neli läheb ühe pauguga Martin Milli arvele, sest tema kandideerib meeskõrvalosatäitja auhinnale nelja rolliga (kõik tehtud Ugalas), ent midagi sellest siiski vastu kumab.

Kas või see, et sõnateatri osas (mis kipub meil etenduskunstide ja nüüdistantsuga võrreldes olema harjumuspärasemat laadi) on žüriidele seekord rohkem silma jäänud suurte repertuaariteatrite tööd ja tegemised. Jällegi on üks põhjusi ilmselt kvantiteet: repertuaariteatrid uhavad uuslavastusi teha sellistes kogustes, et mõne lavastuse õnnestumise tõenäosus kasvab üheskoos sellega. Ka muusika- ja balletiauhinnad jagatakse arvatavasti ära Estonia ja Vanemuise vahel, ent pilt läheb mitmekesisemaks, kui võtta vaatluse alla ka tantsuauhind ja etendus­kunstide ühisauhind, mille nominentide nimistu toob väärt etendumispaigana teenitult esile Kanuti gildi saali ja Sõltumatu Tantsu Lava.

Asjaolu, et mõnda lavastust on nominentide nimekirjas mitmel korral mainitud, ei anna kindlasti garantiid, et selle lavastuse osalised saavad vähemalt ühe klaaskeraga koju minna, ent minus peituv kaardimoor sosistab (mul tõesti ei ole siseinfot žüriides valitseva meeleolu kohta), et Eesti Draamateatri lavastustel „Nukumaja, osa 2“ ja „Linnade põletamine“ ning VAT-teatri „Kauka jumalal“ tasub silm peal hoida.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht