Tarand, laama ja Hiina veduriviles

Veiko Märka

Presidendivalimiste kampaania järgnes Eesti  meedias vahetult dalai-laama külaskäigu kampaaniale. Nende vahele mahtus pealtnäha väheütlev teade 16 Hiina manööverveduri ostmisest. 

Tegelikult on otse hämmastav, kuidas need kaks konfliktsituatsiooni, s.t Indrek Tarand versus Toomas Hendrik Ilves ja laama versus vedurid, teineteisega sarnanevad.  Peamine on muidugi see, et nii dalai-laama ja Hiina vedur kui Ilves ja Tarand on täielikud antipoodid. Tarand ju sellepärast kandidaadiks hakkaski, et üldse mingi debatt aset leiaks, s.t tegu oli põhimõtteliselt protestikandidaadiga. Hiina ja Tiibeti põhimõttelisele vastasseisule lisandub aga ka veduri kui tööstusliku progressi ja majandusliku edu sümboli ning budismi kui maiste väärtuste suhtes ükskõikse usundi vastandlikkus – pluss 

kiiruse ning paigaloleku vastasseis. Ilvese kriitikud väitsid, et ta on arrogantne ega võta asja tõsiselt. Veduri, eriti Hiina oma kohta võib sama väita. Tarandit nimetas Sven Mikser häppeningimeistriks poliitikas. Ka laama külaskäik oli poliitilisest seisukohast suur häppening, millest osavõtt kujunes tähtsamaks kui asjast arusaamine. Tarandi allajäämine riigikogu hääletusel oli kindlalt prognoositav.         

Sama kindalt võib ennustada, mis juhtuks, kui kokku põrkaksid dalai-laama ja vedur. Võib-olla Kristus suudaks puutumatult läbi vastu kihutava rongi kõndida, usujuhi seda  sorti võime suhtes olen ma enam kui skeptiline. Dalai-laama teatas kevadel, et loobub Tiibeti poliitilise liidri rollist. Indrek Tarand on samuti nii apoliitiline figuur, kui Eesti poliitikas üldse võimalik. Suurima edu europarlamendi valimistel saavutas ta üksikkandidaadina. Dalai-laama on usujuht ning ka tuhanded Tarandi valinud pidid eelkõige lihtsalt temasse uskuma, sest parteidest eristuvat poliitilist programmi tal ei olnud.       

Ilvest toetavad peaaegu sama mõjukad  poliitilised jõud nagu totalitaarses Hiinas veduritööstust. Riigikogus Tarandi poolt hääletanud ongi Hiina dissidentidega sama masti mehed – sirgjoonelised, aga ebapraktilised. Esimene paar esindab eetilisi väärtusi ja tolerantsi. Dalai-laama väidab, et tunneb uhkust Hiina RV majandusedu üle. Ka Tarand soovis Ilvesele pärast valimiskaotust õnne. Aga tööd ja leiba palvused ja liivamandalad ei anna ning Türile külla Jürile ei vii. Täpselt  sama lugu on ka Tarandi avaldustega. Ilves teatas, et ta on valmis teenima kõiki Eesti inimesi, sõltumata nende maailmavaatest või usust. Ka vedur viib ühtemoodi edasi nii valgeid kui musti, kristlasi kui moslemeid. EPL kirjutab: „Sisuliselt saavad Hiina rauast toodetavad vedurid peale USA mootorid ja Euroopas toodetud agregaadid”. Ka Ilvese „mootor” on pärit USAst, sest seal veetis ta ju oma nooruspõlve ja kujunemisaastad. Oma  isiksuse vähemolulised „agregaadid” aga omandas taasvalitud president Münchenis raadios Vaba Euroopa töötades.   

    Postimehest võib lugeda: „Tiibeti vaimse liidri dalai-laama Tenzin Gyatso peetud avalikust kõnest noppis iga kohaletulnu välja enda jaoks kõige olulisema sõnumi: kelle jaoks oli see sõnum õnnest, kelle jaoks vabaduse tähendusest ja kelle jaoks hoopis midagi muud.” Pole mingi raskus leida ka Tarandi  esinemistest sõnumeid nii vabadusest kui õnnest, eriti aga „hoopis millestki muust”. Veduri tegevus on piiratud raudteega. Ka presidendi institutsioonis on nii palju rangeid reegleid, et see meenutab rööbastesse surutud liikumist. Tarand seevastu on saavutanud vabamehe maine: ta võib minna kuhu tahes ja millal tahes, kas või sotside fraktsiooni koosolekule enne otsustavat hääletust. Selles mõttes on ta isegi vabam kui laama, kes  küll samuti palju ringi liigub, kuid ühe suure erandiga, milleks Hiina Rahvavabariik. Ilvese kohta on väidetud, et tema eest otsustab ja korraldab tähtsamaid asju abikaasa Evelin. Enamasti naljatoonis, aga küllap on neil juttudel ikka tõepõhi ka. Vedur ei liigu samuti ilma vedurijuhita mitte kusagile. Samas on maailm huvitav just oma mitmepalgelisuse ja kontrastide tõttu. Tegelikult on ju väga tore, et meil on nii poliitilinevabamees ja häppeningimeister Tarand kui jäikadel etiketirööbastel liikuv Ilves; nii dalailaama sõnum kannatusest ja kaastundest kui võimsad ja moodsad masinad.       

Kogu jutukoorukese õpetuseiva: nagu teada, ei taha Hiina masinlik keskvõim Tiibeti autonoomiast midagi teada. Olgem meie suuremeelsemad kui idamaine režiim! Kaotanud presidendikandidaat Indrek Tarand väärib vähemalt sama palju autonoomiat kui paljukannatanud Tiibeti rahvas. Kuidas seda reaalselt teostada, saab selgeks, kui võrdleme maakaardil Hiina ja Eesti geograafiat. Tiibet asub Hiina edelaosas, seal, kus Eestis paikneb Pärnu maakond. Aga Pärnu – see on ju suvepealinn! Just suvepresidendi ametikoht ongi meil täiesti puudu ja Tarandi jaoks nagu loodud. (Olen ka märganud, et ta kannab meelsasti päikeseprille.) Ka suvepresidendi residents paiknegu Pärnus.  Edaspidi andku Ilves enne jaanipäeva oma ametiraha pidulikult Tarandile üle ja rügagu suvi läbi Ärma talus rahulikult maatööd teha, et selle rahaasjad ometi kuidagi ornungisse saaksid.