Tallinna filmilinnak – kellele ja milleks?

Tallinnasse planeeritav grandioosne filmipaviljon annab uue hingamise Balti- ja Põhjamaade filmitootmisele.

TÕNU KARJATSE

Tallinna filmilinnak on planeeritud Baltika endistesse tehasehoonetesse aadressil Kopli 35.

Tallinna filmilinnak on planeeritud Baltika endistesse tehasehoonetesse aadressil Kopli 35.

Pressimaterjal

Aastaks 2019 on Tallinnas Koplis Läänemere piirkonna moodsaim filmistuudio. Seda usuvad Eesti filmitootjad, kes on koondunud tänavu juulis asutatud Tallinn Film Wonderland OÜ alla: Allfilm, Taska Productions, Nafta Films, Stellar, Kinosaurus, Filmivabrik ja MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster, kuhu kuulub 17 filmitootjat. Vaja on kuus miljonit eurot, kuid algkapital on olemas: miljon eurot EASi toetust ja osanike enda panus. Praegu otsivad filmilinnaku eestvedajad ka kaasinvestoreid, kes võiksid lisada puuduva 1.5 miljonit eurot. 58,3% ehk kõige suurema osa annab rahastusskeemi kohaselt pangalaen, EAS 16,7% ja investorid 20,6%. Allfilmi produtsent Ivo Felt ütleb, et Tallinn Film Wonderland uurib ka võimalusi leidmaks osanikku, kel oleks juba ka filmipaviljoni ehitamise ja majandamise kogemus. Siinkohal vaadatakse nii soomlaste, taanlaste kui ka brittide poole. Plaan on filmilinnakusse tuua 10–15 projekti aastas, kuna filmilinnaku eestvedajad mõistavad, et Eesti oma filmitoodanguga seda paviljoni üleval ei pea. Tänavune rekord, kümme valminud täispikka mängufilmi, on pigem erand kui reegel, sestap ei arvestata mitte ainult Skandinaavia või Euroopa, vaid ka Ameerika Ühendriikide tootmisfirmadega, kellele oleks siinse tootmisvõimaluse hinna ja kvaliteedi suhe pakkumistest parim.

PÖFFi külastanud Saksa produtsent Stelios Ziannis tõdeb, et Tallinna paviljon ei tõmbaks ligi üksnes Balti või Skandinaavia riike, kus on suur vajadus universaalse, moodsa ja suure filmistuudio järele. Ziannise hinnangul on tootmise odavus Eestis ka Kanada ja Ameerika Ühendriikide tootjatele arvestatav faktor. Ziannis märgib, et see on määrav seni, kuni sellist hinnataset hoida suudetakse. Konkurentsi Eesti filmipaviljonile selles piirkonnas praegu pole: Soome stuudio on väike ja selle on hõivanud televisioon. Soome filmitootja Don Films valis tänavu linastunud õudusfilmi „Bodom“1 võttekohaks just Eesti – ja mitte juhuslikult. Viimsis tehti ka filmi stuudiovõtted. Tänu sel aastal käima lükatud filmitootmise tagatisfondile kolitakse Soome-Rootsi-Eesti koostööfilmi „Igitee“2 kogu tootmine siia. See tõmbas tühjaks kogu tagatisfondi katseprojekti mahu ja näitas selle maksusoodustussüsteemi vajalikkust. Väikese Eesti kohta üpris korralik 30% maksusoodustus siia tulevatele välisriikide filmiprojektidele on ka üks neid aspekte, mille äsja Tallinna väisanud produtsendid plusspoolel ära märkisid. Eesti oma toetuskavasüsteem leidis tähelepanu juba veebruaris, kui Nick Holdsworth tõi Eesti välja viie Ida-Euroopa riigi seas, kus on hea filmi teha, kusjuures säästlikult.3 Scott Roxborough viitab enne PÖFFi avaldatud artiklis juba ka Tallinna filmilinnaku kavandamisele. See on just see, millest tema sõnul on selles kauni loodusega maailmanurgas puudus olnud.4 Tallinna külastanud Luksemburgi produtsent Paul Thiltges nendib, et Eesti eeliseks on väga motiveeritud tootjad ja tootmismeeskonnad. Ta tõdeb, et ehkki siin tehakse aastas vähe filme, on need tehniliselt ja kunstiliselt teostuselt väga kõrge kvaliteediga. Ka tema leiab, et siinse filmitootmise hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea. Võimaliku puudusena toob Thiltges esile siiski küllaltki vähese finantstoe, mis võib takistuseks saada suure eelarvega filmiprojektide korral.

Eespool mainitud investeeringute tagasimakse süsteem annab aga lootust positiivseks muutuseks, sest selle maht peaks kahe aasta pärast olema vähemalt kaks korda suurem kui tänavu. Luksemburgil, mis on Eestist teadupoolest veelgi väiksem riik, on oma filmistuudio Filmland.lu alates 2013. aastast. Seal valmib aastas 15 täispikka mängufilmi, neist vaid kaks-kolm on Luksemburgi enda toodang, ülejäänud aga kaastootmisfilmid. Eesti omaga sarnast investeeringute tagasimakse süsteemi Luksemburgis pole, kuid seni on toime tuldud tänu heale asukohale ja tehnilisele võimekusele. Tallinn Film Wonderlandi tegevjuht Liina Maria Lepik kinnitab, et tehniline sisustus tuleb Tallinna filmipaviljoni võimalikult uudne, et vastata kõigile nõuetele. Endistesse Baltika tehasehoonetesse rajatava filmilinnaku projekt koosneb kolmest kuni 14 meetri kõrgusest paviljonist (1200, 800 ja 500 ruutmeetrit), mis võimaldavad nii suurprojektide kui ka telesarjade ning reklaamide tootmist. Vajadusel saab töötada korraga kolme eraldi projekti kallal. Lisaks filmide tegemisele võib seal korraldada konverentse ja kontserte või avada näiteks PÖFFi. Tehniliselt peaks filmilinnak võimaldama filmitegijal saada kõik vajalikud teenused võttekohtadest järeltootmiseni ühest kohast.

Tallinn Film Wonderland mõtleb suurelt, sest aeg Eesti esimese filmipaviljoni loomiseks on praegu soodne, vaatamata maailmas süvenevale poliitilisele ebakindlusele. Poliitiline määramatus on küll jätnud filmilinnaku partnerite hulgast esialgu välja Venemaa, ehkki sidemed filmitegijate vahel on endiselt olemas. Tallinn Film Wonderland talitab kavalalt nagu börsihai, ujudes vastuvoolu ja nähes potentsiaali seal, kus teised seda ei näe. Hoopis lihtsam oleks filmipaviljoni rajada näiteks lätlastel, kellel on kasutada märksa parem lennuühendus, või soomlastel, kus on peale lennuühenduse võtta ka rikas filmitraditsioon. Eesti trump on siin aga julge ettevõtlikkus ja filmitootjate üksmeel, EASi miljoniline toetus on sellele esimene kinnitus. Ühtlasi on see riiklik tunnustus kogu valdkonnale: on ju viimastel aastatel suudetud pakkuda üha arvestatavamaid filme ka rahvusvahelisel tasemel. Valdkonnasiseselt on Tallinna filmilinnak kaua oodatud ühendav lüli, Eesti filmi ekspordivõimekuse tõstmise kõrval koondab see neidki, kes siinmail filmikunsti teevad ja on valmis sellesse panustama. Meie filmielu seisukohalt on oluline ka see, et filmilinnakusse saab tõenäoliselt oma püsistuudio Nukufilm. Suuremas plaanis kinnitab Tallinna filmilinnak Eesti mainet filmimaana ja napsab muidugi lähinaabritelt magusaid projekte, kuid miski ei takista kõigil neil liituda kaastootjana siia tulevate filmiprojektidega. Meile on oluline see, et näiteks BBC saaks järgmise „Sõja ja rahu“5 laadis suursarja filmida just Tallinna stuudios, andes tööd meie filmitööstusele.

Tallinna filmilinnaku ehitus algab plaani kohaselt 2017. aasta lõpus.

1 „Bodom“, Taneli Mustonen, 2016.

2 „Ikitie“, AJ Annila, 2017.

3 Nick Holdsworth, 5 Eastern European Countries to Shoot Your Next Film and Save Money. – The Hollywood Reporter 14. II 2016.

4 Scott Roxborough, Black Nights Film Festival: Tallinn is Open for Business. – The Hollywood Reporter 6.  XI 2016.

5 „War & Peace“, 2016 – …

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht