Emmy auhinnad turvatsoonis

Tänavustel Emmyde jagamisel tehti nii mõnegi võiduga ajalugu, kuid üldine tulemus jäi võrdlemisi ootuspäraseks.

ANDREI LIIMETS

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Nädala alguses, 12. septembril jagati kätte 74. Ameerika televisiooniauhinnad ehk Emmyd. Ehkki nii mõnegi võiduga tehti ajalugu, on võrdlemisi ootuspäraselt ja turvaliselt jaotunud preemiatel raskusi väikestel ekraanidel toimuva huviväärsuse peegeldamisega. Vaevalt see kellelegi üllatusena tuleb, et voog­edastusplatvormide vallutuskäigu tulemuseks on väikestelt ja suurtelt ekraanidelt leitava materjali taseme ühtlustumine. Kui kunagi tähendas telekvaliteet suuri mööndusi, siis nüüd oleme jõudnud olukorda, kus sügise hakul pole ükski film pälvinud murdosakestki tähelepanust, mis on saanud osaks sarjadele „Lohede koda“ ja „Sõrmuste isand. Võimusõrmused“1.

Ameerika Telekunsti ja Teaduste Akadeemia välja jagatavad Emmyd pälvivad vähemalt Eestis mitu korda vähem tähelepanu kui kinofilmide paremikku tunnustavad Oscarid. Põhjused on lihtsad ja loogilised: kui kinoekraanidel on valitsenud rahvusvaheline toodang, sekka mõni üksik populaarne kodumaine film, siis televisioon on tähendanud ennekõike peamiste kohalike kanalite püha kolmainsust. Sarjadega on Eesti-laadsel väikesel turul suurde mängu veelgi raskem sekkuda kui filmitootmises, mistõttu menüüs domineerivad lääne, eeskätt Briti ja Ameerika seriaalid. Neile ligipääs on tänu järjepanu kättesaadavamale voogedastusteenusele lihtsam kui kunagi varem ja seega on ka kergem kätt pulsil hoida telemaailmas päevakajalisel.

Arvestades sarjatootjate ambitsioonide jõudsat kasvu ja oskust tuua televisiooni juurde andekaid lavastajaid, stsenariste ja näitlejaid, võikski aastaauhinnad Emmyd olla heaks kaardiks leidmaks teed selleni, mis viimasel aastal põnevat on toimunud. Paraku on kõige sagedasem Emmydele tehtav etteheide nende konservatiivne ettevaatlikkus – klammerdumine pikkadeks aastateks kindlate sarjade külge, mida isegi nende langeva taseme kiuste mõnikord üle kullatakse.

Tänavu parimaks draamasarjaks pärjatud “Pärijad” sai ka erinevates kategooriates lausa 14 näitlejanominatsiooni, kuid võitjana väljus vaid Matthew Macfadyen Royde meediadünastia patriarhi Logan Roy väimehe Tom Wambsgansi rolli eest.

Kaader sarjast

Kuigi voogedastusplatvormide sõjas käib rebimine peamiselt Neflixi, Amazon Prime’i, Disney+ ja Apple TV+ vahel, võib väikeste ekraanide peamiseks trendiseadjaks ja teenäitajaks pidada endiselt HBOd, kust pärinevad sellised sarjaajaloo maamärgid nagu „Sopranod“, „Võrgustik“ ja „Troonide mäng“2. Parima draamasarja preemia pälviski tänavu väga tugevas konkurentsis, kuhu kuulusid näiteks Apple’i hiilgav „Hüvitis“ ja Netflixi üleilmseks hitiks kujunenud „Kalmaarimäng“3, hoopis HBO praegune suurim kriitikute lemmik, võrratult sapine ja nõelteravalt kirjutatud „Pärijad“4 oma kolmanda hooajaga. Sama tunnustus sai üle-eelmisel aastal osaks ka sarja teisele hooajale.

Kes pole jõudnud „Pärijaid“ ette võtta, sel on viimane aeg viga parandada. Arulagedalt jõuka ja võimuka äriperekonna intriigidest rääkiv sari on jõudnud teise ja kolmanda hooajaga kõrgustesse, mida teleajaloo jooksul on riivanud vähesed. Edu pandiks on konkurentsitu näitlejate ansambel, kellest oli eri kategooriates nomineeritud koguni kuus. Ainsat võidetud näitlejapreemiat ei saanud siiski ükski Rory düsfunktsionaalse pere liiget mänginud näitleja – Brian Cox, Jeremy Strong, Sarah Snook ega Kieran Culkin –, vaid hoopis kõrvalosaline Matthew Macfadyen, kelle kehastatud väimehe Tomi meeldejäävaimaks taipamiseks sel hooajal oli tõsimeelne tõdemus, et vanglas ei serveerita head veini.

Hiilgavate karakternäitlejate Coxi ja Strongi ees haaras ilmselt õhtu suurima üllatusena parima draamapeaosa preemia Lee Jung-jae peaosa eest „Kalmaarimängus“. „Parasiidi“5 Oscari-edu Lõuna-Korea sarjal küll korrata ei õnnestunud, kuid märgiks muutuvatest aegadest on sellele jagatud tunnustus – lisaks ka üks lavastajatöö preemia – sellegipoolest. Võib küll vaielda, kas ei väärinuks sari selle kunstilist ambitsiooni ja võrreldamatult pingelist lugu arvesse võttes rohkemgi tunnustamist. Arvestades pidevat mängu usutavuse kõige kaugemate piiridega on teda siiski mõnevõrra keeruline „Pärijatele“ eelistada.

Õhtu teiseks märgiliseks võitjaks oli nooruke näitlejatar Zendaya, kes paljudele tuttav MJ-na viimastest „Ämblikmehe“ („Spider-Man“) filmidest ja Chanina teist osa ootavast „Düünist“6. Rolli eest menukas „Eufoorias“7 (taas HBO) sai temast esimene mustanahaline, kes on võitnud kahel korral parima naispeaosa auhinna, ning 26 eluaasta juures üldse noorim kahe Emmy omanik.

Peale draamapreemia läks HBOle veel parima lühisarja auhind musta huumoriga hotellisatiiri „Valge lootos“8 eest, mis pälvis veel kaks kõrvalosapreemiat, ning parima jutusaate auhind iganädalasele harivale pooltunnile „Eelmine nädal koos John Oliveriga“9. Tõsi, läbi aastate korduvalt kõige tugevamaid nimetusi sisaldanud lühisarja kategoorias polnud tänavu ka ühtki „Tšornobõli“, „Valvurite“ ega isegi „Lipugambiidi“10 mõõtu konkurenti.

Briti koomik Oliver, kelle mitmekümneminutilised põhjalikud sketšid püsivad ühe jalaga uuriva ajakirjanduse pärusmail, pälvis jutusaate auhinna juba seitsmendat korda järjest, mis on sarja püsivat päevakajalisust ning mõjukust arvestades igati ära teenitud. Oma kunagise mentori Jon Stewarti „Päevasaate“11 kümne järjestikuse võiduni on küll veel minna, ent vaadatagu sarja tähtsuse mõistmiseks Youtube’ist näiteks hiljutisi klippe teemadel süsinikukompensatsioonid (carbon offsets) või tehnoloogiamonopolid (tech monopolies). Seda, kuivõrd teravalt Oliver torkab, ilmestab tõik, et veel viimases saates kõlanud iroonilised märkused kuninganna surma kohta tsenseeriti Inglismaal ülekandest välja.

Kõige igavamad valikud valitsesid nii komöödiakategooria kandidaatide kui ka võitjate seas. Koore riisunud „Ted Lasso“12 on kahtlemata väga sümpaatne sari, kuid Apple TV+ hiti ambitsioone võttis hästi kokku The Guardian: „Miski pole turvalisem kui „Ted Lasso“, komöödiaekvivalent riisipudingule.“ Sama karm ma ülioptimistliku Ameerika treeneri seikluste osas Inglismaa armutus jalgpallimaailmas olla ei tahaks, kuid kes peab „Ted Lassot“ paremaks sarjaks kui HBO „Barryt“13, vääriks siiski vähemalt aastast ekraanikeeldu.

Just Bill Haderi loodud, kirjutatud, lavastatud ja mängitud sarimõrvari lugu jõudis sarnaselt „Pärijatega“ oma kolmandal hooajal tasemele, mis kindlustab talle koha parimate sarjade panteonil. Küllap maksis moraalselt väljakutsuvale „Barryle“ kätte tõsiasi, et hoolimata rohkest tumedast huumorist on koomilisus siiski karakterite psühholoogia ja uuenduslike lavastusvõtete järel tagaistmele tõstetud. Nii jäädigi „Ted Lassole“ alla komöödiasarja kategoorias, parima näitleja, kõrvalosatäitja ja vahest ka kõige üllatavamalt lavastaja konkurentsis. Just viimase puhul väärinuks tunnustust „Barry“ hooaja viies osa „710N“, mille pikk tagaajamine mootorratastel ei kahvatu ka ühegi tänavu kinno jõudva märulistseeni ees.

Komöödiakategooriast leiab ka ilmselt tänavuste Emmyde kõige karjuvama puudujäägi. Kui Netflixi suurepärasele „Koduabilisele“14 minisarjade ja Apple’i ülikiidetud „Pachinkole“15 draamasarjade arvestuses sai osalt saatuslikuks tugev konkurents, siis miski ei vabanda Sterlin Harjo ja Taika Waititi loodud „Reservaadikoerte“16 nominatsioonideta jäämist. Tegemist on harukordselt värske, vaimuka ja oma maagilises realismis originaalse sissevaatega indiaanlaste kogukonda, mille elu jõuab palju harvem avalikkuse ette kui spordi- ja äriilma oma. Eks ole Emmydel seega ees sama palju tööd kui Oscaritel, et oma silmaringi turvatsoonist väljapoole laiendada.

1 „House of the Dragon“, Ryan J. Condal, George R. R. Martin, 2022–…; „The Lord of the Rings: The Rings of Power“, Patrick McKay, John D. Payne, 2022–…

2 „The Sopranos“, David Chase, 1999–2007; „The Wire“, David Simon, 2002–2008; „Game of Thrones“, David Benioff, D. B. Weiss, 2011–2019.

3 „Severance“, Dan Erickson, 2022–…; „Squid Game“ / „Ojing-eo geim“, Hwang Dong-hyuk, 2022–…

4 „Succession“, Jesse Armstrong, 2018–…

5 „Gisaengchung“, Bong Joon-ho, 2019.

6 „Dune“, Denis Villeneuve, 2021.

7 „Euphoria“, Sam Levinson, 2019–…

8 „The White Lotus“, Mike White, 2021–2022.

9 „Last Week Tonight with John Oliver“, 2014–…

10 „Chernobyl“, Craig Mazin, 2019; „Watchmen“, Damon Lindelof, 2019; „The Queen’s Gambit“, Scott Frank, Allan Scott, 2020.

11 „The Daily Show“, Madeleine Smithberg, Lizz Winstead, 1996–…

12 „Ted Lasso“, Brendan Hunt, Joe Kelly, Bill Lawrence, 2020–…

13 „Barry“, Alec Berg, Bill Hader, 2018–…

14 „Maid“, Molly Smith Metzler, 2021; „Pachinko“

15 „Pachinko“, 2022–…

16 „Reservation Dogs“, Sterlin Harjo, Taika Waititi, 2021–…

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht