Veebiajakiri metsiku teoloogia sõpradele

Toomas Jürgenstein

Aastapäevad tagasi veebis ilmuma hakanud kultuuriajakirjast Kirik & Teoloogia (K&T) on tänaseks enam kui viiekümnene ilmunud numbriga saanud Eesti teoloogilise maastiku lahutamatu osa. K&T on valinud oma juhtlauseks Uku Masingu umbes kaheksakümmend aastat tagasi ilmunud artikli pealkirja „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”.1 Niisamuti võib juba K&T pealkirjas sisalduvast tugeva seose rõhutamisest kiriku ja teoloogia vahel aimata austusavaldust ka teisele XX sajandi Eesti teoloogia suurkujule Elmar Salumaale. Ajakirja tutvustuses kinnitataksegi, et K&T on saanud impulsse mõlemalt mõjukalt teoloogilt. Sealsamas sõnastatakse ka ajakirja laiem ülesanne: „K&T eesmärgiks on toetada ja elavdada teoloogilise mõttevahetuse toimumist ning aidata sellega kaasa teoloogilise otsustusvõime teravnemisele ja teoloogilise vastutustunde süvenemisele Eesti luterlikus kirikus, aga ka siinses kristlaskonnas ja avalikkuses laiemalt. K&T tahab anda oma panuse, et kirik oleks Eesti ühiskonnas teoloogilisem ning sellisena ehedamalt ja tõelisemalt kirik.”2 Olen usulisi teemasid tutvustanud gümnaasiumis umbes viisteist aastat ning võin kinnitada, et religioossed küsimused lähevad paljudele korda. Nõnda näib mulle ka K&T eesmärk igati asjakohane. Usundilugu on valdkond, kus väga paljud peavad end spetsialistideks ning seetõttu võib kergesti leida usuliste teemade käsitlemise eri tasemega näiteid. Näiteks kirjastuse Ilmamaa välja antud „Eesti mõtteloo” sarjas on usulistele teemadele pühendatud või siis religioosseid probleeme kaudsemalt riivavate teoste koguarv märkimisväärne. Usulistel teemadel kirjutatud veebiartiklite kommentaaride hulgas kohtab aga pigem primitiivsust ja lihtsustamist kui vaimuteravat ning kõrgetasemelist analüüsi.

Usuliste teemade käsitlemine on olnud läbi ajaloo kontrastiderikas. Kõrvuti on seisnud rahvalik ja akadeemiline lähenemine. Näiteks Stockholmi ülikooli slaavi keelte professor Per-Arne Bodin kirjeldab ilmekalt vaidlusi teoloogiliste küsimuste üle VIII sajandi Bütsantsis: „Nagu peaaegu kõigis Bütsantsi rohketest teoloogilistest vaidlustest – väideti, et Konstantinoopolis ei saanud osta pagari käest leibagi, ilma et oleks satutud temaga vaidlusesse Kristuse loomuse või mõne marioloogilise küsimuse üle – seisnes keskne küsimus Jumala läheduses”.³ Ka K&T üks oluline ja tänuväärt idee on püüd otsida akadeemilistele probleemidele ja ideedele vorm, mis laseks ka teoloogilistest teemadest pisut kaugemal seisjatel nendest mõtetest osa saada.

Ajalugu tunneb mitmeid katseid kokku koguda kogu maailma tarkusi. Seda on proovinud teha andekad üksikisikud, heaks näiteks Aquino Thomase „Summa theologiae”, mõttekaaslased nagu Prantsuse entsüklopedistid, kes otsustasid koguda maailma parimad mõtted entsüklopeediasse. Rohkem kui kolmekümne köitega ületas see teos mahult kõik sellelaadilised katsetused. Tänapäeval võime sellise ettevõtmise analoogiks pidada Wikipediat, mille autoreid on juba tuhandeid. Kõik need kolm tööd jäid või jäävad lõpetamata, see tundub olevat niisugustesse ettevõtmistesse programmeeritud omadus.

Kui 2009. aastal ilmus Toomas Pauli „Seitse sabasulge”, mille kaanel on väikses kirjas toodud raamatu eesmärk – katse kirjeldada inimeselooma –, tundus mulle see üksikisiku suure üritusena. K&T toimetus seevastu näib kõige enam sarnanevat entsüklopedistide seltskonnaga. Rühm tundliku närviga teolooge on võtnud enda kanda raske ülesande, et väärtuslikud, huvitavad ja inimese mõtlemisvõimet arendavad religioossed ideed jõuaksid Eestis laiema avalikkuseni. Tundub, et suuresti ongi see saavutatud: ühes kuus loeb ajakirja umbes paar tuhat huvilist.

Toomas Paul kasutas „Seitsmes sabasules”, inimese kirjeldamiseks bioloogia, teoloogia, psühholoogia, ajaloo ja ka teiste teaduste andmeid, mis moodustasid veenva kooskõla. Sellele lähenemisele sümboolset nime otsides jõudsin „Seitset sabasulge” lugedes järgmise tekstilõiguni: „Hundi kasvu koera labradori retriiveri aju on viiendiku võrra väiksem kui tema metsikul sugulasel, see on sama suur kui kolmekuuse hundi aju. Armastus inimese vastu on koeral muutunud instinktiivseks. Iga lemmikloom käitub nagu oma esivanema alaealine väljaanne”.⁴ Kuna autor ei tundunud olevat ühe teadusharu poolt „taltsutatud”, arvasin sobivaks sellest näitest lähtuvalt „Seitsmes sabasules” viljeldavat laiapõhjalist lähenemist nimetada metsikuks teoloogiaks.⁵ Mulle näib, et enam-vähem sama hinnangu võiks anda ka K&T kohta. See ajakiri ei ole taltsutatud ei liberaalide ega konservatiivide, ratsionalistide ega pietistide, Pussy Rioti tegevuse pooldajate ega vastaste poolt. Ajakirja juubeliartiklis „Aasta koos Kirik & Teoloogiaga – ajakirja sünnipäev”⁶ toodud rohkem kui saja autori nimesid vaadates peab mainima, et sõna on saanud nii akadeemilisust ja haritust kui ka südametarkust ja peent usulist tunnetust kandvad autorid.

Rõhutada tahan K&T juhtkirjade ja enamiku artiklite rahulikku dialoogile kutsuvat hoiakut. Tänapäeva maailmas on religioossete teemade puhul konflikte üle võimendatud. Cambridge’i ülikooli õppejõud James Hannam: „Enamikul juhtudel, mil teaduse ja religiooni vahel on tülid puhkenud, on selle põhjuseks kellegi vajadus reklaami ja kuulsuse järele, samal ajal kui tegelikkuses saaks probleemi palju paremini lahendada rahulikus vestluses.”⁷ Aastaga on K&T kasvanud Eesti teoloogilise ruumi lahutamatuks osaks. Variser Gamalieli on andnud apostlite tegude raamatus hea meetodi ettevõtmiste ja tegevuse religioonist lähtuvaks hindamiseks: „Sest kui see nõu ja töö on inimestest, siis läheb see tühja, aga kui see on Jumalast, siis te ei või seda tühjaks teha” (Ap 5: 38-39). Mulle näib, et K&T on selle kaalumise kindlalt vastu pidanud.

1   Uku Masing, Vaatlusi maailmale teoloogi seisu­kohalt. – Lahtised Lehed 1930, nr 6, lk 8–10.
2   http://kjt.ee/ajakirjast/.
3   Per-Arne Bodin, Ikoon kui teoloogia ja kui märk. Eestindanud Kalle Kasemaa. Aastaraamat. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Tallinn 1991, lk 37.
4   Toomas Paul, Seitse Sabasulge. Pilgrim, 2009, lk 180.
5   Toomas Jürgenstein, Taltsutatud ja metsik teoloogia – Eesti Kirik 11. XII 2009.
6   http://kjt.ee/2012/12/aasta-koos-kirik-teoloogiaga-ajakirja-sunnipaev/.
7   James Hannam, Müütiline konflikt teaduse ja religiooni vahel. – Sirp 16. XI 2012.