Uus hingamine TÜ saksa filoloogia õppetoolis

Reet Bender,Eve Pormeister

Oktoobrikuu esimesel nädalal kangutas nii mõnigi tudeng nõutult Tartu ülikooli keeltemaja Paabel peaust, nõudes tavapärast läbipääsu. Uks aga jäigi suletuks. Otsekohe suundus uudishimulik pilk klaasseina taha auditoorium-fuajeesse. Midagi oli tõepoolest toimumas, midagi, mis tõi meie “paabellikku segadusse” tavapärasest rohkem saginat ja elevust ning äratas üles nii mõnegi “uinunund hinge” – rahvusvaheline germanistikakonverents “Deutsch am Rande Europas”, mis vältas 4. – 9. oktoobrini.

Selleaastasel suurüritusel  Tartu ülikooli saksa filoloogia õppetoolis oli ka oma eelkäija, ehk küll pisut väiksema mastaabiga, ent esiklapse staatuses 2003. aasta novembris toimunud Balti riikide ja saksa germanistide ühiskonverents “Germanistik in Tartu”. Kuid Göttingeni, Turu /Åbo ja Tartu ülikooli koostöös ning -algatusel  korraldatud Saksa, Soome, Läti ja Eesti ühisürituse “Deutsch am Rande Europas” omapäraks oli fookustatus eelkõige noorema põlvkonna uurimissuundade tutvustamisele ja kontaktide arendamisele. Doktorantidest noorteadlaste kõrval  esinesid samuti paljud tunnustatud germanistid, näiteks prof dr Dieter Cherubim (Göttingen), ettevõtmise mootor, prof dr Henrik Nikula (Turu), prof dr Kari Keinästö (Turu) jpt.

Kolmapäevast laupäevani tehtud ettekannete ühisnimetaja “Deutsch am Rande Europas” on vägagi mitmetähenduslik ning mitte just kergesti tõlgitav. See tähendab nii saksa keelt kui ka kultuuri siin – lääne poolt vaadatuna Euroopa serval ehk seal. Tegeldakse ju nii Turus, Tallinnas, Tartus kui ka Riias geograafilisest perifeersusest hoolimata samamoodi filoloogiliste distsipliinidega nagu ka meie jaoks seal ehk Saksamaal, nt Göttingenis. Samas on siinsel germanistikal lisaks üldisemate teemade käsitlemisele varuks ka siinse Deutsch’i eripära uurimine, mis pakub omakorda huvi ka seal, eristudes kui üks saksa keele ja kultuuri servapealsus.

“Deutsch siin ja seal” teemad ulatusid Liivimaa riimkroonikast ja Põhja-Euroopa suhtluskeeltest üle saksa, eesti, soome ja läti laenude ja vastastikuste mõjude kuni tekstianalüütiliste küsimuste, SDV keelepoliitika ning Eesti saksa keele õpetajate probleemide ning tulevikuperspektiivideni välja. Kokku kakskümmend seitse ettekannet andsid osalejaile suurepärase ülevaate praegu nimetatud ülikoolides uuritavatest germanistika valdkondadest ja arengusuundadest. Olgu siinkohal ära toodud vaid mõned. Eriti elavat vastukaja ning konstruktiivset mõttevahetust põhjustas Göttingeni fennougristide prof Eberhard Winkleri (Göttingen) ja doktorant Katja Ziegelmanni ühisettekanne saksa keele mõjudest eesti keelele. Samalaadseid mõjusid läti keelele käsitles üldisemast aspektist prof Silvija Pavidis Riiast. Saksa ja eesti keele võrdlusele pöörasid tähelepanu ka Tartu ülikooli saksa filoloogia õppejõud ja doktorandid Axel Jagau ja Anni Silk, kes vaatlesid vastavalt keeleajaloolisest aspektist vokaalide muutumist eesti keele saksa laensõnades ning saksa ja eesti keele emotsionaalsust. Dr Anne Arold, õppetooli endine juhataja ja ürituse siinpoolne peahing, võrdles seisundite väljendamist eesti ja saksa keeles. Baltisaksa temaatikat käsitles doktorant Reet Bender, tutvustades kahe maailmasõja vahel Riias koostatud baltisaksa dialekti sõnaraamatu ning selle autori Oskar Masingu saatust.

Ent kirjandusteaduski ei pidanud tundma end Tuhkatriinu rollis.  Paganate ja kristlaste dialoogist keskajal prof Dagmar Neuendorffi (Åbo) ja MA Christian Niedlingu pilgu ja vaimu läbi jõuti prof Mari Tarvase ja dr Eve Pormeistri juhendamisel välja XX sajandi Austria ja Šveitsi naiskirjandusse.

Konverentsi ilmestas veel üks oluline sündmus: 6. X avati Tartu ülikooli raamatukogus Berliini Humboldti ülikooli ja Berliini-Brandenburgi teaduste akadeemia poolt Jacob ja Wilhelm Grimmi 32-köitelise saksa keele sõnaraamatu esimese köite ilmumise 150. aastapäeva puhul koostatud näitus “Die Brüder Grimm in Berlin”. Näituse avakõne pidas Saksa saatkonna kultuuriatašee dr Harald Seibel. Jacob ja Wilhelm Grimmi elu ja tegevust tutvustas endine Tartu ülikooli saksa filoloogia külalisprofessor, Berliini Humboldti ülikooli professor dr Klaus-Dieter Ludwig.

Pingelist, ent tulemusrikast töönädalat kroonisid sõlmitud kontaktid, osalejate ühine soov muuta üritus traditsiooniks, filosoofiateaduskonna dekaani prof dr Birute Klaasi soojad ja ergutavad sõnad vastuvõtul ülikooli vanas kohvikus ning ühine väljasõit Otepääle Eesti lipu muuseumi ja Sangastesse nautimaks viimaseid kuldseid sügispäevi.