Peeter Aas 14. VII 1950 – 28. IX 2021

Meie hulgast on lahkunud kultuuritegelane, ajakirjanik ning regionaalse kultuuri eluõiguse ja vaimsuse eest seisja Peeter Aas.

Virumaalt pärit Peeter Aas omandas agronoomiaalase kõrghariduse Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA, praegu Eesti Maaülikool). Suurem osa tema eluteest oli aga seotud humanitaariaga. EPA päevil tegi Peeter kaastööd kõrgkooli ajalehele ja avaldas lühiproosat almanahhis. 1987. aastal sai Peeter Aasast Põlva rajoonilehe Koit peatoimetaja. Sealsete kolleegidega tuldi läbi keerulistest aegadest. Peeter kuulus Eesti Ajakirjanike Liitu.

Aastatel 1992–2015 töötas Peeter Aas Põlva Maavalitsuses, kus ta tegeles kultuuri, spordi, hariduse ja sotsiaaltööga. Eri valdkondadega aitasid Peetril toime tulla hea analüüsivõime, üldistamisoskus, koostöövalmidus ja elutarkus. Peeter Aas polnud elukauge ametnik. Ta tundis põhjalikult Põlva maakonna kultuurielu. Peetri kanda oli Põlva maakonna kultuuritöötajate täienduskoolituse korraldamine, tema eestvedamisel tutvuti teiste maakondade ja regioonide kultuurikorraldusega, toimusid Eesti ja välismaa õppereisid. Peeter aitas märgatavalt parandada Põlvamaa raamatukogude ruumiolusid.

Peeter Aas ütles kaaluka sõna ka kolmandas sektoris. Ta osales Jakob Hurda nimelise Põlva Rahvahariduse Seltsi (1995) ja Eesti Kultuuriseltside Ühenduse (1997) asutamises ning oli aastaid nende juhatuse liige. Peeter tegi kaasa Eesti Kultuurkapitali taasloomisel. Ta oli Põlvamaa ekspertgrupi esimene kontaktisik ja mitmel korral esimees. Eesti regionaalse kultuuripoliitika nõukoja aktiivse liikmena osales ta kultuuripoliitika aluste väljatöötamises. Peeter Aas oli kaua Eesti Rahvakultuuri Keskuse nõukogu esimees.

Peeter Aas andis eesti kultuuri arengusse panuse mitmel tasandil. Ta mõtestas kultuuri sügavalt ja isikupäraselt ning võttis ajakirjanduses sõna ka pensionipõlves. Peeter Aas muutus murelikuks, kui kultuur taandati pelgalt meelelahutuseks. Kultuuril on asendamatu roll väärtuste loojana, oli tema sõnum.

Inimesena oli Peeter soe ja sõbralik. Temas elasid kõrvuti teoreetik ja praktik, mis väljendus ka sõnaseadmises: vajadusel puistas ta keerulisi termineid, sageli oli aga vaimukas ja rahvalikult humoorikas. Üks tema südameasju oli tulevaste põlvkondade väärtuskasvatus pärimuskultuuri kaudu, oskuste ja teadmiste edasi andmine. Ta rõhutas sageli, et väärtuste edasi viimise vastutus on meil kõikidel, mitte vaid ametkondadel.

Põlvamaa Omavalitsuste Liit

Põlvamaa Arenduskeskus

Eesti Rahvakultuuri Keskus

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp

Põlva Vallavalitsus

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht