Sel reedel Sirbis

„Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor“, Pille-Riin Larm vestleb Elo Viidinguga Juhan Raud vestleb videomängutööstuse veterani Josh Sawyeriga Andrei Liimets vestleb filmiloojate Anna Hintsi ja Tushar Prakashifaga Tarvi Sits, „Väärtustagem kultuuripärandit läbimõeldult“ Eve Veromann, „Roheline kaitse!“ Katrin Sak, „Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?“ Kadri Taperson vestleb aktivist Christopher Sebastianiga Ülo Mattheus, „Nii et Moskva Marjoried ka Euroopa Parlamenti?“ Mikko Lagerspetz, „Mis on Gazaga seonduvas keerulist?“ Martin Aidnik, „Tudengid protestivad lääne moraali taastamise nimel“ Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Muusikaline kontegelikkus“ Esiküljel Elo Viiding. Foto Piia Ruber

Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor, Pille-Riin Larm vestles Elo Viidinguga
Elo Viiding: „Kirjaniku kohus on olla päriselt sotsiaalselt tundlik, eetiline ja empaatiline, mitte kirjutada jaburusi või eluliselt ja sisuliselt läbi tunnetamata edevaid manifeste.“
Elo Viiding on piirilkõndija nii elus kui ka kunstis: küll käsitleb ta oma teostes teemasid, mida teised ei ole märganud, küll põimib eri kunstialasid, küll ületab riigipiire või astub üles piirilinnades. Reklaamitrummi tagumine on Elo Viidingule seejuures võõras. Tema praegustest tegemistest ülevaate saamiseks tuli mul pisut vaeva näha ning ikka jäi osa märkamata, aktiivset loojat ennast tuli aga kõnelema lausa keelitada. Viimaks on see vestluski sündinud sõna otseses mõttes piiril, kirjavahetusena Eesti ja Soome vahel seilates. Aitäh, Elo!

Loe ka Elo Viidingu luulekogu „Ellujäämisrežiim“ arvustust Sveta Grigorjeva sulest!

KÄTLIN KALDMAA: Tere, Lydia!
Kirjutan Sulle siit 180 aasta tagant. Olen viimased seitse-kaheksa aastat iga päev Sinu peale mõelnud. Sinu elule ja saatusele, sellele, kui palju me selles oma eestikeelses Eestis, millest Sina ainult unistada võisid, võlgneme naistele, kes peaaegu nähtamatult kulisside taga tööd teevad, sellal kui mehed kogu „auu“, kuulsuse, tähelepanu ja kiidusõnad enda kanda võtavad. XIX sajandil oli see muidugi veel ilmselgem kui praegu XXI sajandil. Jah, muidugi oleme praeguseks naisküsimuses palju kaugemale jõudnud ja kas tead, Lydia, naised võivad isegi riiki juhtida! Valitseda! Olla presidendid ja peaministrid ja riigikogulased. See on võimas, kas pole?

„Surmatantsule“ elu sisse? Juhan Raud vestles Josh Sawyeriga
Josh Sawyer on videomängutööstuse veteran, kes on mängude loomise ja disainiga tegelenud juba 25 aastat. Ta on Obsidiani stuudio juhtivdisainer, kes on töötanud mitmete selle firma legendaarsete rollimängude kallal, nende hulgas „Icewind Dale“ ja „Icewind Dale 2“, „Neverwinter Nights 2“. Sawyer oli „Fallout: New Vegas’e“ lavastaja. Järgnesid „Pillars of Eternity“ ja „Pillars of Eternity 2“. Kuid tema kõige uuem teos on hoopis teisest puust.

Tugev on see, kes julgeb olla haavatav. Andrei Liimets vestles Anna Hintsi ja Tushar Prakashiga
„Savvusanna sõsarad“ lõpetas äsja üleilmse võidukäigu. Nüüd naasevad Anna Hints ja Tushar Prakash, partnerid elus ja kunstis, suitsusauna lühimängufilmiga „Sannapäiv“ (2024), mis esilinastub Cannes’i filmifestivalil „Kriitikute nädala“ alamprogrammis.

TARVI SITS: Väärtustagem kultuuripärandit läbimõeldult
Muinsuskaitseamet alustas eelmisel aastal mälestiste nimekirjade ülevaatamist ja korrastamist. Vajadusest nimekirjad üle vaadata on räägitud aastaid, kui mitte aastakümneid, seda omavahelistes aruteludes ja töörühmades, teema on jõudnud ka ametlikesse dokumentidesse. Juba 2007. aastal valminud riigikontrolli auditis toodi tähtsamate tähelepanekute seas välja, et osa väärtuslikku kultuuripärandit on alles kaitse alla võtmata, kuid mälestise staatuses on ka objekte, mis seda ei vääri, sest valdkonna alusuuringuid on tehtud vähe ning mälestiste Nõukogude-aegsed nimekirjad võeti osaliselt automaatselt üle.

EVE VEROMANN: Roheline kaitse!
Põllumajanduse paradoks seisneb selles, et kuigi sõltub otseselt loodusehüvedest, on see samal ajal üks suuremaid elurikkuse, millest omakorda loodusehüved sõltuvad, hävitajaid. Põllumajanduse esmaülesanne on toidutootmine, kuid elurikkuse säilimine põllumajandusmaastikul on sama tähtis, sest elurikkus on toimivate ökosüsteemide alus. Ainult elurikkad ja mitmekesised kooslused on paindlikud, isereguleeruvad kõikvõimalike häiringute ning säilenõtked kliimamuutuste suhtes. Kahjuks on elurikkus, mis on kujunenud miljardite aastate pikkuse evolutsiooni tulemusena, tohutu surve all ja väheneb katastroofilise kiirusega.

KATRIN SAK: Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?
Flavonoidid on taimede toodetud polüfenoolsed ühendid, mis tänu oma mitmekülgsele bioloogilisele aktiivsusele on saanud tähtsaks uurimisobjektiks kogu maailmas. Loomade ja inimeste organismid ei ole võimelised neid aineid sünteesima, mistõttu vastavate ühendite leidmine inimkehast annab selge vihje hiljutise taimse toidu tarbimise kohta

Kaaperdatud loomaõigusliikumine. Kadri Taperson vestles Christopher Sebastianiga
Christopher Sebastian: „Minu nägemus oleks selline, et kogukond taandab end kapitalismist ja saab tagasi oma jõulise vaimsuse läbi rohujuuretasandi, mis hoidis elus eelmisi põlvkondi.“
Eestis toimub 17. mail veebiülekandena järjekorras üheksas kriitilise loomaõiguste konverents „Loomaõigusluse (ümber)hindamine: strateegiad, dilemmad ja suunad“. Tänavu analüüsitakse loomade eestkostet, veganliikumisi ning veganlust üle maailma ja uuritakse, kuhu need teel on.

ÜLO MATTHEUS: Nii et Moskva Marjoried ka Euroopa Parlamenti?
Häirekella, et Venemaa on sekkunud ja sekkub Euroopa riikide poliitikasse ning Euroopa Parlamendi valimistesse, on löödud Brüsselis, Prahas, Varssavis ja mujalgi juba mõnda aega. Venemaa eesmärk on seejuures toetada Vene-meelseid kandidaate, lõhestada Euroopa ühtsust ja ajada omaenda asja. Käimasoleva sõja taustal huvitab Venemaad ennekõike lääne Ukrainale antava abi blokeerimine.

MIKKO LAGERSPETZ: Mis on Gazaga seonduvas keerulist?
Keeruline oli juba leida sellele kirjatükile pealkirja. Toimuvat on ju nimetatud „sõjaks“ – aga kelle vahel see õieti käib? Sõda on üks hirmsamaid asju, millega inimkond hakkama võib saada, aga seekord on sellegi nimetuse puhul tegemist tegelikkuse ilustamisega. Iisrael on praeguseks (2. V 2024) tapnud ümberpiiratud Gaza sektoris 34 568 nime ja Iisraeli isikutunnistuse numbriga tuvastatud inimest ning teadmata hulga neid, kelle laip lebab rusuhunnikute all või kelle isikut vigastuste tõttu tuvastada pole võimalik.

MARTIN AIDNIK: Tudengid protestivad lääne moraali taastamise nimel
Gaza tsiviilelanike kannatustele ei paista lõppu tulevat. Levib näljahäda ja jätkub ohvriterohke sõjategevus. Eluks vajalik taristu on purustatud. Olukorras, kus püsiv relvarahu on humanitaarkriisi leevendamiseks hädavalik, on Iisrael asunud rahvusvahelisele vastuseisule vaatamata pommitama Rafahi linna, kus on üle miljoni sõjapõgeniku, mis näitab, et Iisrael on oma eesmärkide saavutamiseks kõigeks valmis.

AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Muusikaline kontegelikkus
Tõik, et muusikaline kontegelikkus – muusikakultuur üleüldse – võrsub nii spetsiifiliselt muusikalisest kui ka mittemuusikalisest, võib esiti paista iseenesestmõistetav.
Olgu kohe alustuseks öeldud, et siinset mõtisklust raamiv mõistepaar „muusikaline kontegelikkus“ on pärit kadunud kasvatusfilosoofi Airi Liimetsa koostatud ja toimetatud artiklikogumikust „Muusikalise kontegelikkuse ühendused identiteedi ja diferentsiga“

Arvustamisel
Elo Viidingu „Ellujäämisrežiim“
Jevgenia Ginzburgi „Ränk teekond“
Riin Alatalu „Fredi Tomps“
Pärnu Linnaorkestri 30. hooaja lõppkontsert
Syntax Ensemble’i ja Tallinna Uue Muusika Ansambli ühiskontsert
„TKO kammermuusika“ sarja kontsert „Tuubel“
Nordtradi Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika konverents ja õppenädal
näitused „Naine&naine. Ellujäämise kunst“ ja „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“
Soome Rahvusteatri „Maasikakoht“ ja Maxim Gorki teatri „Alice imedemaal“
Eesti Draamateatri „Eisenstein“
Tallinna Linnateatri „Annapurna“
mängufilm „Elu ja armastus“