Sel reedel Sirbis

„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“ Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“ Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“ Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“ Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“ Veronika Valk-Siska, „Kodukontor algab naabruskonnast“ Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber

Esiküljel Triin Ojari

Piia Ruber

Sõltumatu vaatleja. Margit Mutso vestles Triin Ojariga
Triin Ojari: „Meie linnade mitmekihilisus ja ajalooline südamik päästavad väga palju. Kõlab banaalselt, aga mitmekesisus on rikkus.“
Märtsis sai läbi arhitektuuriajaloolase ja -kriitiku Triin Ojari töö arhitektuurimuuseumi juhina. Selle aja sisse mahub palju: mitukümmend arhitektuurinäitust, arhitektuurikooli majutamine, hulk vestlussarju, arutelusid, arhitektuuriekskursioone ja mitmeid preemiaid muuseumi töö ja tegevuse eest. Ojarit on arhitektuurimuuseumi juhina tunnustatud kodus ja välismaal ning valitud ta ka rahvusvahelise arhitektuurimuuseumide konföderatsiooni (ICAM) juhatusse ning Euroopa Liidu Mies van der Rohe arhitektuuripreemia nõukoja liikmeks.

NATALJA KITAM: Iga keelt tuleb õppida nagu emakeelt
Uurimused neuro- ja psühholingvistika vallas kinnitavad, et keeleõppe edu ei sõltu ainult loomulikust andest, vaid eelkõige soodsatest õpitingimustest. Emakeel omandatakse järk-järgult lapseeas: laps kuuleb kogu aeg oma emakeelt ja talle seletatakse maailma heatahtlikult ja kannatlikult. Armastav ja toetav suhtumine koos uudishimu ja avastamisrõõmuga loob aluse omandada keelelised oskused, mida saab edaspidi arendada ja täiustada.

Noorte tõlkevõistluse tulemused 2024

HELI REIMANN: Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud
2012. aastast tähistatakse 30. aprillil rahvusvahelist džässipäeva. UNESCO välja kuulutatud tähtpäeva idee pärineb pianist Herbie Hancockilt ning selle eesmärk on üllas: džässi diplomaatilise rolli esiletõstmine inimeste ühendajana, kultuuridevahelise dialoogi loomine ja inimõiguste respekteerimine.

MARIA MÖLDER: Leia omale koht muusikaelus
Eesti muusika- ja teatriakadeemia ootab juunikuu lõpuni muusikakultuuri bakalaureuseõppesse sisse astuma laia silmaringiga muusikahuvilisi noori, kes soovivad siduda oma tuleviku muusikaga, aga mitte tingimata pillimängu või ise laval esinemisega. Tegemist on õppekavaga, mis veel hiljuti kandis bakalaureuseastmes muusikauuringute ja -korralduse ning veel varem muusikateaduse nime (muusikateaduse eriala on endiselt magistri- ja doktoriõppes). Muu hulgas saavad selle eriala üliõpilased edaspidi kirjutada muusikast Sirbi veergudel. Kuid võimalusi on teisigi ning erialast tegid Sirbile ülevaate muusikateadlased, EMTA õppejõud Kerri Kotta ja Brigitta Davidjants.

TÕNU VIIK: Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid
Ülikooli kolmanda ajastu väärtuspakkumine peab seisnema mingites tulevikulootuste täitmise lubadustes.
Humanitaarteaduste olukorra mõistmiseks peaksime alustama ülikooli kui institutsiooni ajaloolistest vormidest. Nende hulgas võime kujundlikult eristada kolme peamist epohhi. Esimesel, kõige pikemal ajastul on ülikool pühendunud minevikule. Ülikool näeb ennast kui õpetlaste kogukonda, kes oskab lugeda ja kommenteerida vanu klassikalisi tekste ning õpetab üliõpilastele nende tekstide tundmist. Ülikooli süda on selle raamatukogu, õpetlased ja üliõpilased arutlevad selle üle, kuidas raamatukogus hoitud teoseid paremini mõista ja tõlgendada. Õpetlase ülesanne need tekstid arusaadavaks teha, oma kaasajaga seostada ja kaasaja küsimustest lähtudes lahti mõtestada. Tarkus lähtub minevikust, ülikooli ja selle liikmete ülesanne on see tänapäeva tuua.

EERIK JÕKS: Eesti humanitaarteaduste rahastamine ehk Probleemid, perspektiivid ja lahendused
Ümarlaud „Quo vadis eesti humanitaarteaduste rahastamine?“ 12. IV Tallinna ülikoolis. Kutsutud liikmed: Anneli Saro Tartu ülikoolist, Helen Post Eesti teadusagentuurist, Imar Koutchoukali Eesti vabariigi välisministeeriumist, Liisi Keedus Tallinna ülikoolist, Tarmo Soomere Eesti teaduste akadeemiast, Teele Tõnismann Pariisi interdistsiplinaarse doktorantuuri uurimislaboratooriumist Adoc Talent Management. Arvuka arutleva auditooriumi moodustasid Eesti humanitaarteaduste esimese aastakonverentsi delegaadid.
Ümarlaua initsiaator ja moderaator oli Eerik Jõks Eesti muusika- ja teatriakadeemiast.

Hauaröövlite jälil. Tristan Priimägi vestles Alice Rohrwacheriga
Kui Alba Rohrwacher on üks tunnustatumaid oma põlvkonna itaalia näitlejaid, siis tema õele Alice Rohrwacherile võib omistada sama tiitli filmilavastajate hulgas. Ta on oma filmides loonud väga omapärase maailma, kus segunevad maalähedus ja rustikaalne lihtsus, maagiline realism ja folkloor. Rohrwacheri filmid on helged ka siis, kui minnakse traagiliste sündmuste keskele.

ALARI PURJU: Oppenheimeri maailmalõpp
Christopher Nolan väntas tänapäevalgi aktuaalse hoiatusloo, mille üks sihtmärke on tehisintellektiga seonduv. Ekspertide sõnul on ses valdkonnas jõutud Oppenheimeri sündroomini.

MARILIIS KÕUTS: Loodust asendada ei saa. Juurte juurde
Looduses ei ole midagi loomulikumat kui muutus. Aeglaselt, aga kindlalt nügib evolutsioon kõiki Maa elusorganisme läbi aja ja muutuste. Kes ei kohane, pudeneb maha, nagu on juhtunud 99% siiani elanud liikidega. Suuri väljasuremislaineid on teadaolevalt olnud viis ning neid on põhjustanud mitmesugused tegurid, näiteks hävitavad vulkaanipursked või asteroidid. See teadmine võiks meid mõtlema panna, kuna seisame tõenäolise kuuenda väljasuremislaine lävel, mis kujutab meile eksistentsiaalset ohtu.

ILMAR VENE: Sekularisatsiooni legaliseerimine
Varasem maailm teiseneb Kanti loomingus iseenda vastandiks: lõpetatuse asemele tuleb otsatus, objektiivsuse asemele subjektiivsus, korra asemele kaos ja hierarhia asemele võrdsus.

VERONIKA VALK-SISKA: Kodukontor algab naabruskonnast
Kaugtöötegijale on maailm lahti, minna võib sinna, kus on meeldivam elukeskkond: õdus linnaruum, rohealad, sportimisvõimalused, ärid-kohvikud jne.
Uuringud näitavad, et kodukontori laialdane levik on aidanud kaasa eluasemete hinnatõusule. Samal ajal on kasvanud nõudlus kodukoha ruumikvaliteedi ja eluruumi paindlikkuse järele.

Arvustamisel
Guntars Godiņši „Sirreālisms igauņu dzejā. Sürrealism eesti luules“
Florian Illiesi „Armastus vihkamise aegu“ ja „1913. Sajandi suvi“
Kristjan Haljaku „Elektra Domina“
Friedrich Nietzsche „Wagneri juhtum. Nietzsche contra Wagner“
kogumik „Muuseum+“
näitused „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“ ning „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood“
sarja „Aavik Salzburgis“ neljas kontsert ja sarja „TKO kammermuusika“ kontsert „Magnettorm“
tantsulavastus „Nutan saba ja sarvedega“
*birdname’i „Kurat ja Jumal“
Eesti Draamateatri „Kollane tapeet“
Rakvere teatri „Esimene armastus on revolutsioon“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht