Sel reedel Sirbis

„Nälg parema ruumikultuuri järele“, Merle Karro-Kalberg vestleb Karin Paulusega Sigrid Tooming, „Salapärane Fosse, värske nobelist“ Margit Langemets, Lydia Risberg, „Mis on ÕSi sõna?“ Oliver Tomingas, „Mees tööpostil: turvamees ja õpetaja“ Eneli Kindsiko, „Liiga suur? Probleem! Liiga väike? Probleem!“ Tarmo Soomere, „Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks“ „Kunst on surematu“, Sandra Jõgeva vestleb Ene Jakobiga Saara Mildeberg, „Gruusia dokumentaalfilmid mitme maailma vahel“ Liis Kolle, „Kas katusel on tuvi või varblane?“ Carolina Pihelgas, „Nähtamatud elud“ Esiküljel Karin Paulus. Foto Piia Ruber

Nälg parema ruumikultuuri järele. Merle Karro-Kalberg vestles Karin Paulusega
Karin Paulus: „Asjad võiksid olla paremini ja selle nimel tuleb ise panustada. Väikese ühiskonna suhtes on aus, kui on missioonitunnet.“
Kunstiteadlane ja vabakutseline kriitik Karin Paulus on Sirbi lugejaid juba pikka aega kostitanud artiklitega, kus jutuks Tallinna avalik ruum, puuduv identiteediloome ning moodne arhitektuur. Perioodiliselt on saanud siitsamast lugeda ka tema sotsiaalselt tundlikke ja vaimukaid arvamusartikleid. Praegu on avatud kaks tema kureeritud näitust, aasta alguses ilmus rahvamajade kohta raamat, mille kaasautor ta on. Siinkohal räägib ta oma tõekspidamistest ja tegemistest lähemalt.

Loe ka Karin Pauluse kureeritud näituse „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“ arvustust Tüüne-Kristin Vaikla sulest!

SIGRID TOOMING: Salapärane Fosse, värske nobelist
Jon Fosse ei kasuta punkti, tema lause jätkub lõpmatuseni. Selles lauses on kõike: lapsepõlve, noorust, armastust ja selle kaotust, inimelu nõrkust ja kahetsust, mälupilte, kunstnikukutsumust, usulohutust ja üksindust …
Norra senised kirjandusnobelistid on Bjørnstjerne Bjørnson (1903), Knut Hamsun (1920) ja Sigrid Undset, kes pälvis auhinna pea 100 aastat tagasi (1928). Ja nüüd Fosse, kes ei kirjuta isegi bokmål’is, vaid nynorsk’is! Nobeliga pärjati seega esimest korda murdekeelt nynorsk’i!
Rootsi kultuuriajakirjandus pahvatas kohe pärast auhinna väljakuulutamist: Nobel läks valele norralasele! Õige norralane oleks olnud Dag Solstad, ammune favoriit.

TARMO SOOMERE: Teadustöö eetikakoodeksi rakendamine teadlase kaitseks
Erinevuste ilmnemine ja suurenemine Euroopa teaduse eetikakoodeksi ja Eesti hea teadustava vahel ei ole kindlasti hea. Vajame rohkem koostööd ja üksteise mõistmist.
Kui uskuda Sigmund Freudi, siis eetika on sama vana kui tsivilisatsioon. Nimelt arvas ta, et tsivilisatsiooni looja oli esimene inimene, kes kivi asemel sõimusõna tarvitas. Teisisõnu see, kes asendas sirgjoonelise ja avaliku vaenuakti palju peenema solvanguga. Käitus ebaeetiliselt. Nii ulatub eetika ajajoon palju kaugemale antiikühiskonna taha, lausa tsivilisatsiooni hälli juurde.

OLIVER TOMINGAS: Mees tööpostil: turvamees ja õpetaja
Neile, kes salaja unistavad, et õpetajale tasustatakse kogu tema töötatud aeg, on ikka mõista antud: unistage edasi! Ega te mingid advokaadid ole!
Olles viimase paari kuu jooksul jälginud meedias tekkinud arutelu õpetajate puuduse teemal, torkab sõnavõttudes silma üks ühine joon. Palju armastatakse rõhutada, et palk ei ole ainus õpetajaameti populaarsust mõjutav tegur. Seejuures jäetakse aga enamasti täpsustamata, millised on teised tegurid. Liigne palgaprobleemile keskendumine on ohtlik tendents, kuna kultiveerib ühiskonnas suhtumist, mida peegeldab hästi ühe netikommentaatori küsimus: „Kas need õpetajad on mingid erilised inimesed, et nende palk peab kogu aeg tõusma?“

ENELI KINDSIKO: Liiga suur? Probleem! Liiga väike? Probleem!
Kuidas mõjutab kooli ja klassi suurus õpetajate järelkasvu siin ja sealpool Tallinna? Tallinna suurkoolid on ülerahvastatud ja õpetajad ülekoormatud, maakoolide õpetajad pooltühjades majades aga alarakendatud.
Nagu looduses, ei ole ekstreemtingimused ka sotsiaalsfääris jätkusuutlikud. Ökosüsteemid vajavad ellujäämiseks tasakaalu ehk parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus, selleks et süsteem suudaks pikas plaanis toimida. Paraku ei saa ka sotsiaalsed süsteemid sellest looduse eeldusest pikalt kõrvale kalduda. Näiteks võib hariduse, täpsemalt koolide kohta küsida, milline on tasakaalutu olukorra mõju õpetajate järelkasvule.

MARGIT LANGEMETS, LYDIA RISBERG: Mis on ÕSi sõna?
EKI ühendsõnastikku lisatud sõnadest uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt saavad seeläbi ÕSi sõnad, mis leiavad koha „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“. 
>Mida on ühist sõnadel korgitser, autsaider, tüss, ilusti, šikaneerima, burks, nupsusai, käkerdis, e-post, velkima ja etteheide? Esmapilgul ehk ei midagi muud, kui et need on eesti keele sõnad, on nad ju muus mõttes niivõrd erinevad. Midagi on neil aga sellegipoolest veel ühist: nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt, mis on lisatud EKI ühendsõnastikku keeleportaalis Sõnaveeb. Seeläbi saavad nendest samuti ÕSi sõnad, mis ilmuvad järgmises ÕSis, „Eesti keele sõnaraamatus ÕS 2025“.  

SAARA MILDEBERG: Gruusia dokumentaalfilmid mitme maailma vahel
Gruusia filmitööstuses mässab praegu torm, nagu võib järeldada dokumentaalfilmifestivali „Cinédoc“ programmi toel.
Tbilisi rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival „Cinédoc“ Gruusias Batumis 17. – 24. septembrini.

Kunst on surematu. Sandra Jõgeva vestles Ene Jakobiga
Tallinnas kunstiakadeemias stsenograafia lõpetanud Ene Jakobi elab juba enam kui kakskümmend aastat Prantsusmaal. Ta kuulub sealsesse kunstnike ühendusse La Maison des Artistes. Praegu on tal näitus Kadrioru galeriis.

LIIS KOLLE: Kas katusel on tuvi või varblane?
Rahvusooperi peadirektor rõhutab küll juurdeehituse vajalikkust, kuid mitte seetõttu, et oldaks täiesti uue hoone vastu või soovitaks tingimata ehitada bastionivööndisse.
Praegusest tuntuimast juurdeehitusest kuuleb lähinädalatel kindlasti veel mitme kandi pealt, seega esitan siinkohal Estonias töötanud ooperilavastaja ning seal hea hulga etendusi jälginu vaate ning lisan võrdluseks pisut mujal nähtut.

CAROLINA PIHELGAS: Millest mõtled? Nähtamatud elud
„Millist supervõimet sa endale tahaksid?“ küsis laps ühel õhtul enne magamaminekut. Arutlesime, mis need supervõimed üldse on, no näiteks ajas rändamine, lasersilmad, lendamine, teleporteerumine, nähtamatuks muutumine. Ma ei mäleta enam, mida kumbki meist lõpuks valis, aga tean, et kohe kindlasti ei tahaks ma olla nähtamatu.

Arvustamisel
Andrus Kasemaa „Au kolhoosikorrale!“
Maarja-Liis Möldri „Miks teisi ei lööda“ ja „Meesinine“
Jaak Panksepa ja Lucy Biveni „Vaimu arheoloogia“
festival „ORF Musikprotokoll“
sügistuur „Hilissuvi“
pärimusmuusika lõikuspidu
Collegium Musicale 13. sünnipäeva kontsert
näitus „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“
VAT-teatri „Kabaree. Põrgu“
Soome Rahvusteatri ja Eesti Draamateatri „Varamiehet/Varumehed“
Vene teatri „Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus“
dokumentaalfilm „Päikeseaeg“

Esiküljel Karin Paulus. Foto Piia Ruber