Sel reedel Sirbis

Mõõdukas pragmapoeet. Karin Bachmann vestles Eik Hermanniga
Eik Hermann: „Filosoofia võiks arhitektuurile ja paljudele teistelegi erialadele olla küll tähtis, aga mitte valmis produktina, vaid poolvalmis kujul.“
Kunstiakadeemia filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor, ajakirja Ehituskunst peatoimetaja Eik Hermann pälvis kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali tegevuspreemia arhitektuurimõtte edendamise ja vahendamise eest. Kuidas filosoofia ja arhitektuur üksteist aidata saavad, sellest räägib Hermann järgnevalt lähemalt.

2022. aasta arhitektuuripreemiad

ANGEELIKA PÄRNA: Oluline on idee
Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Arhitekt Joel Kopli, sisearhitekt Kristel Jakobson. Ehitaja Revin Grupp, tellija Rakvere linnavalitsus. Arhitektuurivõistlus peeti 2019. aastal, hoone avati 2022. aasta suvel.
Kunsttükk on teha nii, et ühes arhitektuuriobjektis jooksevad tervikuks kokku mitmed aspektid: idee ja funktsionaalsus, kandekonstruktsioon ja siseruumi atmosfäär. Ühtpidi see maja jutustab ja annab juhtlõngu, teistpidi on lakooniline ja konstruktiivselt funktsionaalne. Puitkonstruktsioon ja terasvõrk on justkui tiined vihjetest, mida sealt hoonest leida võib.

MAARJA VAINO: Tavatu katusealune
Lugemispaviljon „Valge leht“. Arhitektid Jaan Tiidemann ja Jarmo Vaik. Konstruktor Viljar Sepp. Ehitajad Margo Lill, Kalev Kaal, Mihkel Kivi, Holger Kangro ja Allan Gruno. Idee algataja Tallinna kirjanduskeskus. Tellija Tallinna kesklinna valitsus. Avati 2020. aastal.
2017. aasta augustis seisime Kairi Tilgaga Koidula ja Faehlmanni tänava ristmikku ühendavas metsatukas ja mõtlesime, kuidas kasutada see metsistunud ala ära peagi saabuval esimesel Kirjandustänava festivalil. Toona tõmbasime puude vahele traadid ning riputasime sinna leedtäpikestega valgustatud raamatud, et muidu õnnetuna mõjuv festivalitänava algusots oleks kirjanduslikum ja veetlevam.

KARIN ALLIK: Kuidas teatrile ligi pääseda?
Ilmselgelt ei puuduta teatri ligipääsetavus ainult kodulehte, piletimüüki ja publikuteenindust – seda peaksid olema ka teatrietendused ise.
„Kui peost osa saama kutsutakse kõiki ja kõik on oodatud, siis mõtlen: kes on need kõik?“ küsis kultuurikorraldaja ja kultuuri ligipääsetavuse eest seisja Piret Aus TEDxTartu ettekandes 2022. aasta kevadel. Sama võib küsida teatri kohta: kui ütleme, et etendusele on oodatud kõik, siis kas oleme ikka läbi mõelnud, kes need kõik on? Juba kiirpilk Eesti teatritele reedab, et tegelikult pole oodatud sugugi kõik, vaid ainult need, kes näevad, kuulevad, liiguvad ja mõtlevad „normaalselt“.

ENELI KINDSIKO: Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks
Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“. Nii juhtuski näiteks COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja algusajal. Kui paljude organisatsioonide, aga veel enam, riikide suurelt ja kaunilt koostatud arenguplaanid ja strateegiad osutusid päevapealt kasutuks? Veelgi valusam küsimus: kui paljud olid üldse kaalunud oma strateegiat kirja pannes alternatiive?

ART LEETE: Võitlus handi nafta pärast
Suure sõja varjus jätkub Siberis väikeste põlisrahvaste heitlus oma maailma püsimise eest. Üks selle võitluse episoodidest algas handi nõia keeldumisest anda põliselanike jumalate maa naftafirmale. Kogu see lugu pole veel läbi, ent aeg vahekokkuvõtteks küps.
Mõne aasta eest kirjutasin sellest, kuidas Vene võimud kiusavad taga hant Sergei Ketšimovi. Käimas oli kohtuistungite seeria Sergei vangisaatmiseks. Aktivistid korraldasid Sergei toetuseks rahvusvahelise toetuskampaania. Isegi kohalik ajakirjandus kajastas juhtumit küllaltki empaatiliselt.

JOOSEP SUSI, MORTEN MADE: Suitsu nurk XIX. Kristjan Haljaku „Kolm küsimust Guillaume Apollinaire’i haual“

Luulesalv: TRIINU LAAN

TRIINU SOIKMETS: Galeriikäik. Jaanuar. Talvepuhkus suvepealinnas
Näitus „Une hõlmas“ Pärnu muuseumis 18. X 2022 ‒29. I; Piret Siguse, Silja Saarepuu, Marili Soku, Ramo Tedre näitus „Naeris” ning Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitused „Väikesed inimesed” Raekojas 21. XII 2022 – 28. I; Valdek Lauri näitus „Süvasuige“ Pärnu Linnagaleriis kuni 4. II; Agustín Castilla-Ávila graafikanäitus „Vaikelu vaikusega“ Pärnu keskraamatukogus 9. ‒ 31. I ja Urmas Uustali maalide ülevaatenäitus Pärnu kontserdimajas kuni 28. II.
Talveunne suikunud suvepealinnas pole vähemalt tänavu jaanuaris midagi romantilist. Kuigi lugu illustreerib postkaardilik stseen, ei tasu sellest end eksitada lasta, sest päikesekiirtes sädelevate lumehangede asemel liguneb linn parajasti lobjakalainetes, õhtuhämaruses vajub Rüütli tänava kohale karge kuu asemel raske udu. Ilmastikuolud soosivad ideaalselt antisotsiaalset seisundit, kus kõigusoojase eluka kombel talv pigem mõnuga maha magada ja inimkontakte vältida. Ja galeriikäik, kus näitused ei püüa kontseptuaalseid või sotsiaalseid dialooge luua, sobitub sellise unise faasiga hästi.

INDREK IBRUS: Kasutamata andmeandam
Arkaadriga kaasneb mitu ootamatust. Üldistatult võib need kokku võtta väljendiga „kesine kasutajakogemus“.
Arkaadril on kolm väga head omadust. Esiteks: väga õnnestunud nimi. Teiseks: nüüd on üks kindel koht, kus peaaegu kogu Eesti filmipärand, nii vanem kui uuem, on kättesaadav. Kolmandaks: lubadus, et süsteemi ei tehta ümber, kõik lingid filmidele jäävad püsima. See võimaldab näiteks õpetajatel põimida filme ja filmijuppe oma õppematerjalidesse ja nad ei pea seejuures muretsema, et mõne aasta pärast on lingid aegunud ja töö õppematerjali koostamiseks tuleb uuesti teha.

KAUPO LIIV: Filmide raamatukogu. Ehitus pooleli
Internetikeskkond „Arkaader“, www.arkaader.ee
Ma olen filmifänn. Filmifänn, kes juba väiksena otsis infot filmide, näitlejate ja lavastajate kohta. See oli veel see aeg, kui ei olnud võimalik iga soovitud filmi vabalt valitud ajal vaadata. Enamasti tuli sirvida kinokavasid ja jälgida telekanaleid. Neid filme on hulgaliselt, mis on filmiajalukku kirjutatud, kuid mida ei ole näidatud Eesti ega Soome telekanalitelt, pole välja antud mõnel meie regiooni infokandjal ega leia ka voogedastusest. Tolle ajaga võrreldes on meil praegu lust ja lillepidu.

Eesti filmi pidevalt täiustuv kodu. Sten Kauberi vestlus Maarja Hindoalla ja Mikk Rannaga
Eesti filmipärandiplatvormi Arkaader avamisest on möödas pisut üle kuu. Platvorm, mida nimetatakse hellitavalt ja ambitsioonikalt ka Eesti filmi koduks, on avalikku väärtust loovatel ja kultuurilistel alustel toimiv eesti audiovisuaalse mälu kiiduväärne allikas. Arendusjärgus Arkaader on siiski saanud kriitikat lonkava kasutajamugavuse ja puuduliku otsingusüsteemi pärast.
Siinkohal avavad Eesti Filmi Instituudi filmipädevuse ekspert Mikk Rand ning Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogumise ja kasutamise valdkonnajuht Maarja Hindoalla Arkaadri rolli ning sellega seotud edasised plaanid.

KAI KIIV: Jaanuar. Algus on ilus
Publikut jagub! Saalid olid jaanuaris pilgeni täis ja see on praeguses kõledas majandusolukorras ääretult südantsoojendav.
Võiks arvata, et pärast traditsiooniliselt kõiksugustest kultuuriüritustest üleküllastunud jõulukuud on uue aasta algus rahulikum, aga äsja lõppenud jaanuar tõestas ilmekalt, kui rikkalik on ürituste arvult, žanridelt ja ampluaalt pealinna kultuurielu ning kui palju on meil suurepäraseid tegijaid, nii esinejaid kui ka korraldajaid. Mis aga kõige tähtsam: publikut jagub! Vähemasti neil kontsertidel, mida mina külastasin, olid saalid pilgeni täis ja see on praeguses kõledas majandusolukorras ääretult südantsoojendav.

Püsikriisist koostööni. Maria Mölder vestles Helen Sildnaga
Tallinn Music Week’i asutaja ja Shiftworks OÜ juht Helen Sildna selgitab, miks on Eesti muusikatööstus praegu ja lähiaastatel Euroopa sündmuste keskpunktis. Ühest küljest võib Eesti muusikatööstus aastate jooksul saavutatuga rahul olla, kuid kriisiaeg ei ole sugugi läbi ja üht-teist vajab kultuurivallas suuremat ümbermõtestamist.

MARGO MATSINA: Millest mõtled? Raamat odav! Raamat kallis!
Gabriel Zaid leiab oma 2003. aastal ilmunud arutluses lugemisest, kirjutamisest ja raamatuärist raamatud olevat nii odavad, et „nii nende soetamine kui ka väljaandmine on suhteliselt lihtne. Miljonid lugejad saavad soetada korraliku raamatukogu, aga mitte samaväärset maalikollektsiooni.“
„Raamatud on kallimad kui kunagi varem!“ Nii juhatas alanud aasta 19. jaanuari ETV „Kultuuristuudio“ sisse Maarja Vaino. Saatekülalised Heili Sepp ja Tiit Aleksejev rääkisid veenvalt trükitud paberraamatu meeldivusest ja olulisusest. Küllap enamik raamatusõpru noogutab Aleksejevi tõdemuse peale, et raamatud ei ole Eesti inimesele enam taskukohased.

Arvustamisel
Adam Zagajewski „Hüvastijätt“
näitused: Andres Serrano „Kurikuulus“ ja Andy Warholi „Fototehas“
Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi „Macbeth“