Sel reedel Sirbis

„Lapsepõlveraamatuid mäletame ikka piltide järgi“, Anneliis Lepp vestleb Viive Noorega Ülo Mattheus, „Šamaanid Ukraina sõjateatris“ Valgevene rühmituse Stitchit projekt #Framedin Belarus Merle Karro-Kalberg, „Renoveerimismaratoni esimene kilomeeter“ Kurmo Konsa, „Kas juturobot võtab üle?“ Stefan Groote, „Sisemine sarm“ Veronika Kivisilla, „Millest mõtled? Küll need maised asjad lahenevad“ Noorte tõlkevõistlus 2023 Intervjuu filmilavastaja Emily Atefiga TTÜ rohepöörde prorektori Helen Sooväli-Seppinguga kunstnik Vano Allsaluga Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta IV jaotuse vihiku avaldamine lükkub edasi.

Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta IV jaotuse vihiku avaldamine lükkub edasi.

Lapsepõlveraamatuid mäletame ikka piltide järgi. Anneliis Lepp vestles Viive Noorega
Viive Noor: „Tahaksin, et raamatuillustratsioonis säiliks mitmekülgsus. Hea pilt haakub tekstiga ja ärgitab kujutlusvõimet ühekorraga.“
Viive Noor on seisnud illustratsioonikunsti eest palju aastaid. Ametilt Eesti lastekirjanduse keskuse kunstieksperdina on just tema korraldatud keskuse arvukad näitused. Ta on kureerinud ka rahvusvahelisi illustratsiooninäitusi ning viinud meie kunstnike töid väljapanekutele teistesse riikidesse. Tänavu novembrikuus leiab Noore kureerimisel aset Tallinna illustratsioonitriennaal, mis on ühtlasi ettevalmistus 2025. aastaks, kui Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline. Viive Noor, kes on teinud graafikat ning illustreerinud hulga lasteraamatuid, peab oma südameasjaks, et illustratsioonikunsti koheldaks võrdväärselt teiste kunstiliikidega.

ÜLO MATTHEUS: Šamaanid Ukraina sõjateatris
Kui relvastust pole piisavalt, siis tuleb loota šamaanidele, astroloogidele ja kaardipanijale, kes ehk näevad ka mõnda ootamatut lahendust, mis relvadest ei sõltu.
2019. märtsis alustas Sahha (Jakuutia) šamaan Aleksandr Gabõšev jalgsi teekonda Jakutskist Moskvasse Punasele väljakule, et Venemaa isevalitsejas pesitsev deemon šamaanirituaalidega temast välja ajada. Selleks oli tal plaanis süüdata Kremli müüri ääres lõke, ohverdada tulele kumõssi ja hobusekarvu ning šamaanitrummi saatel lugeda palve, mille mõjul deemon laseb Putini vabaks ja Putin lahkub võimult. See avanuks Gabõševi arvates võimaluse taastada Venemaal demokraatia ja harmoonia. Umbes 8500 kilomeetri pikkusest teekonnast jõudis rahumeelne šamaan läbida 3000 kilomeetrit. Teel kohtus ta inimestega, rääkis nendega oma eesmärkidest ja tal tekkis hulganisti saatjaid ning mõttekaaslasi. Burjaatias Võdrino küla juures ta vahistati.

REET VARBLANE: Sümboolne vahetus
#FramedinBelarus on pühendatud Valgevene poliitilistele vangidele, et ebaõiglaselt süüdi mõistetud inimesi ei unustataks ega mõeldaks neist kui anonüümsest inimmassist.
2020. aasta suvi oli Valgevenes lootust täis. Inimesed tulid tänavatele, seljas puna-valged rõivad, käes puna-valge lipp või loosung. Tihtipeale kandsid kümmekond või rohkem inimest ühte hiiglaslikku puna-valget loosungit. Puna-valge oli lootuse, ühtsuse ja demokraatia värv. Minevikust laenatud kujundite või tekstikatketega vaadati lootusrikkalt tulevikku. Tänavatel ja väljakutel ei olnud lärmi, rüsinat ega kaost. See oli naise näoga rahulik ja ilus revolutsioon.

Kuidas puhata rahus. Tristan Priimägi intervjuu Emily Atefiga
Intrigeeriva iraani-saksa-prantsuse päritolu lavastaja Emily Atefi loominguga oli eesti filmifriigil võimalus kinos tutvust teha mõni aasta tagasi, kui linastus tema vaba käega tehtud fantaasia saksa näitlejannast Romy Schneiderist pealkirjaga „3 päeva Quiberonis“. Oma uues filmis „Rohkem kui kunagi varem“, mis räägib haruldast kopsuhaigust põdeva Hélène’i (Vicky Krieps) otsusest valida poiss-sõbra Matthieu (Gaspard Ulliel) meelehärmiks oma haigusega elamiseks harjumuspäratum tee ja põgeneda senise elu eest Norrasse, käsitleb ta julgelt elu ja surma küsimusi ning seda, et surma tingimuste määramisel peab kõige suurem sõnaõigus olema surijal endal. Ekraanil on selle filmi traumad niivõrd segunenud elus kogetud traumadega, et raske on Atefi usutleda, ometi jääb lavastaja oma väljenduses selgeks ja kindlaks, ja juba intervjuuski on tunnetatav mõju, mida ta oma filmiga taotleb – olla surmaküsimustes kainestavaks toeks.

Vabaaednik. Triinu Soikmets intervjueeris Vano Allsalu

Vano Allsalu: „Olen veendunud, et teha head, see tähendab inimesi kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab kunstnik olema väga enesekindel ja ka enesekriitiline.“ 

Vano Allsalu näitus „Nurk ja aed“ Vernissage’i kunstigaleriis 8. XII 2022 – 14. I 2023, vestlusõhtu 10. jaanuaril.  

„Kui ei oska lausuda, siis ei tea,“ tavatses Tartu ülikooli legendaarne filosoofiaõppejõud Tõnu Luik öelda üliõpilastele, kes suulisel eksamil hätta jäädes püüdsid end välja vabandada, et tegelikult nad ju teavad vastust, lihtsalt ei oska seda sõnastada. See repliik sobib hästi illustreerima ka vestlusõhtut Vano Allsaluga, kes avas minu tungival nõudmisel kannatlikult nii abstraktse kunsti kui ka oma näituse tagamaid. Allsalu, kes kuulub Eesti ühe esiabstraktsionistina ka mitmete kunstiinstitutsioonide juhtkonda, oma mõtete sõnastamisega hätta ei jää. Teejuhina kunstimaastikul on ta tolerantne ning õpetajatööd peab võimaluseks ka ise õppida: „Õpetamine on kasulik, sest see sunnib mind ennast asju selgeks mõtlema ja välja ütlema.“  

Renoveerimismaratoni esimene kilomeeter. Merle Karro-Kalberg vestles Sille Pihlaku ja Siim Tuksamiga
Hoonete energiatõhusaks muutmisest on saamas rohepöörde üks võti. Renoveerimiseks on riik eri meetmete alt toetusi andud varemgi, kuid nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja kuulutatud renoveerimismaraton, mille keskmes just hoonete energiatõhusus ja kliimakindlus. Kuidas aga renoveerida suurel hulgal ja korraga kortermaju nii, et tulemus poleks plass ja ühetaoline? Ehk võiks osa renoveerimistoetusest suunata ka paneelelamute ruumilise kvaliteedi tõstmisse?
Jaanuari alguses pälvisid kunstiakadeemia arendusgrandi arhitektid ja arhitektuuriteaduskonna dekaani ja teaduri Sille Pihlaku ning teaduri Siim Tuksami projekt „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“, mille eesmärk on lahendada just need eespool tõstatatud küsimused. Sille Pihlak ja Siim Tuksam räägivad siinkohal projektist lähemalt.

Tehnikaülikooli parempööre rohelusse. Intervjuu Helen Sooväli-Seppinguga
Helen Sooväli-Sepping: „Akadeemiline jalgratta kiirtee tehnikaülikoolist Tallinna ülikoolini ühendaks pealinna kõrgkoolid ja vähendaks kõrgkoolide CO2-jalajälge.“
Ülikoolid võiksid ja peaksid olema rohepöörde eestkõnelejad. Mitte ainult teadmiste, vaid ka tegudega. Sellest, millised on kõrgkooli võimalused midagi tõesti ära teha, räägib lähemalt Tallinna tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping.

KURMO KONSA: Kas juturobot võtab üle?
Teksti ja visuaalseid kujutisi loovad programmid tekitavad täiesti uudse olukorra. Inimeste mõjutamine muutub veelgi lihtsamaks ja automatiseeritumaks.
Viimasel ajal laineid löönud juturobot ChatGPT suudab luua hämmastavalt üksikasjalikke ja mitmekülgseid tekste ning pidada vestlusi. Nimes olev tähekombinatsioon GPT (Generative Pre-Trained Transformer) viitab autoregressiivsele keelemudelile, mis kasutab tavakeelse teksti genereerimiseks sügavõpet.

STEFAN GROOTE: Sisemine sarm
Tartu ülikooli füüsikateadlased uurivad CERNi märklauaeksperimentide abil sisemise sarmiga kvarkide tekkemehhanismi.
1. veebruaril saab aasta täis ajast, mil Eesti sai CERNi (Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) kaasliikmeks. CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon haldab maailma kõige suuremat elementaarosakeste eksperimenti ja kuna eksperimendi suurim osa, ringkiirendi nimega suur hadronite põrguti (Large Hadron Collider, LHC) on 27kilomeetrise ümbermõõduga „tööriist“, siis ei asu eksperiment laboris, vaid hoopis Šveitsile ja Prantsusmaale kuuluvas Alpide mäestikus Genfi lähendal, ja mitte maapinnal, vaid 100 meetri sügavuses.

VERONIKA KIVISILLA: Millest mõtled? Küll need maised asjad lahenevad
2023. aasta oli vaevalt paar päeva vana, kui seisin Norras Kvernesi püstpalkkirikus. Oli kirgas ja jäine ilm ning sees isegi külmem veel kui õues: maalitud seinad ja laed lausa õhkasid külma, mille auväärne puust hoone endasse oli kogunud.
John Harry nimeline vana mees oli tulnud ja spetsiaalselt meie jaoks kiriku avanud. Ütlesime pärast talle, et olime tänutäheks natuke raha kiriku heaks vipsinud. Tal oli küll hea meel, aga rehmas käega ja lausus: „Ah, küll need maised asjad kuidagi ikka lahenevad!“

Noorte tõlkevõistlus 2023

Arvustamisel
Mihhail Šiškini „Sõda või rahu“
„Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia“
Tarvi Talve „Fortuna kaleidoskoop. Traktaat spordist kui üldkultuurilisest fenomenist“
Lõuna-Mississippi ülikooli The Southern Chorale’i kontsert
kontsert „Kirgastunud öö“
Tuulikki Bartosiki albumi „Playscapes“ esitluskontsert
näitus „Vaikelu rahvuslikel motiividel“
Vanemuise ja Tartu Uue teatri „Romeo ja Julia“
Paide teatri „Oaas“ ja Kellerteatri „Skiso“
mängufilm „Avatar. Vee olemus“