Sel reedel Sirbis

Koolide ja väljakute meistrid. Karin Paulus vestleb Mari Rassi, Alvin Järvingu ja Ott Alveriga
Arhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.
Arhitekt Must on silmapaistev arhitektuuribüroo. Viimastel aastatel on tulnud neile robinal konkursivõite, mille seas on nii suured kui ka väikesed koolid, väljakud, mõned planeeringud, lisaks Tõrvandi keskuse hoonestus, Tartumaa tervisekeskus. Mitu tööd, näiteks Suure-Jaani tervisekoda, on teeninud auhinnana ka kolleegide ja kriitikute paitust.

Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 1. veebruaril 2022.

ALARI PURJU: Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid
Tänavune Nobeli majanduspreemia läks statistiliste seaduspärasuste uurijatele, kes pakuvad käitumisjuhiseid oludes, kus mingeid tagatisi pole, kuid elu saab siiski korraldada mõistlikul ja heaolu suurendaval viisil.
2021. aasta Nobeli majandusauhind läks Ameerikas töötavatele majandusteadlastele: Berkeley California ülikooli professorile David Cardile, Massachusettsi tehnoloogiaülikooli professorile Joshua D. Angristile ja Stanfordi ülikooli professorile Guido W. Imbensile. Võrreldes mõne varasema aastaga on seekord eriline, et auhind jaotati uurijate vahel, kelle tegevus on küll tihedalt seotud, kuid Card on andnud oma osa tööjõuökonoomikasse empiirilise tööga, Angrist ja Imbens on panustanud aga metodoloogias, analüüsides põhjuslikke suhteid.i Selle aasta auhinna puhul on eraldi esile toodud Cardi ja Angristi oluliste tööde kaasautor Alan Krueger, kes suri 2019. aastal.

HEIDI IIVARI: Jukka Viikilä pälvis teist korda Finlandia auhinna
„Taevalik vastuvõtt“ on oletusi ja aforisme tulvil mitmehäälne romaan lugevatest inimestest tänapäeva Helsingis.
1. detsembril selgusid Soome Kirjandusfondi Finlandia auhinna tänavused laureaadid. Ilukirjanduse Finlandia laureaat 2021 on Jukka Viikilä autobiograafilise metaromaaniga „Taivaallinen vastaanotto“ ehk „Taevalik vastuvõtt“ (Otava). Luuletajana alustanud Viikilä on pälvinud Finlandia preemia ka varem: 2016. aastal oma esimese romaani „Akvarellid Engeli linnast“ eest. Mõlemaid romaane ühendab tegevuspaik Helsingi ja peategelase lähedane suhe kirjutamisega.

JOOSEP SUSI: Suitsu nurk XI. Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“

MARIELL AREN: Ootamatult optimistlik november
On tunda, et nii esinejail kui ka publikul on vaja praegu rohkem turgutust kui tavaliselt. Kunst paneb unustama argiraskused ning lubab enesesse kaduda.
Novembris kipuvad meeleseisundit dikteerima järjest pimedam päev ning nostalgiat või nukrust esile kutsuvad tähtpäevad. Kui lisada sellele üle pooleteise aasta kestnud koroonapandeemiast tingitud mured, võib kergesti tekkida lootusetuse tunne. Mõneti isegi ootamatult oli novembrikuine kontserdielu hoopis erakordselt elujaatav: kontserdisaalides hakkas silma publiku muretu olek, rõõm jällenägemisest ning üksteise maski varjust tuvastamisest.

Ninja vabastab pornotööstuse naised. Andrei Liimets intervjueeris Ninja Thybergi
Vaevalt kujunes ühegi Pimedate Ööde filmifestivali filmijärgne küsimuste-vastuste osa sedavõrd tuliseks kui rootsi filmile „Nauding“ järgnenud kohtumine lavastajaga. Filmi 37aastast autorit Ninja Thybergi süüdistati pornograafia kahjuliku mõju pehmendamises ja vähemalt üht vaatajat tuli publikul vaigistada.
Kriitiliste küsimustega on Thyberg harjunud. Enne filmikooli tegeles ta sooõpingutega. Tema sama pealkirjaga auhinnatud lühifilm valmis juba 2013. aastal, millest saati on lavastaja kaevunud üha sügavamale pornotööstuse telgitagustesse. „Nauding“ räägibki loo 20aastasest Linnéast (suurepärase rolliga debüteerib Sofia Kappel), kes maandub Los Angeleses, silme ees vaid üks eesmärk saada pseudonüümi Bella Cherry all suureks pornotäheks.

Looming on võitlus. Margit Arndt-Kalju intervjuu Jaan Elkeniga

Jaan Elken: „Soovin, et mu pildid annaksid praeguses ajas kaotatud rahu mingilgi määral tagasi, olgugi et maalid on ka ise haavatavad. Neid saab ainult armastusega vaadata.“ 

Jaan Elkeni näitus „Valguse vari“ Tallinna Jaani kiriku galeriis kuni 12. XII. 

Jaan Elkenil on olnud rohkem kui kuuskümmend isikunäitust, praegu on ta maalid väljas Jaani kiriku galeriis. Kunstniku peas liikuvatest mõtetest said paar päeva enne näituse ülespanekut sõnad ja laused tema Vabaduse väljaku ateljees, helibarjääriks kirikuga vaid kohe otse maja ees asuv Chopini pink, mis devalveerib nüri järjekindlusega klassikat, tungides avatud aknast mürana sisse. Maalid ja sõnad saavad sellest küll hõlpsasti jagu, pealegi võib riiulist plaadikuhjadest valida maalide ja maalimise juurde midagi sobivamat ja kuulata seda: Rollinguid, Joe Cockerit, Marianne Faithfulli … 

Puhta tunde otsingul. Tristan Priimägi intervjueeris Mihkel Kuuske.
Mihkel Kuusk: „„Lend“ räägib ennekõike ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab.“
3. detsembril esilinastub Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide XIII lennu diplomitöö, mis on esimest korda lahendatud filmina. Tunniajane, kümnest etüüdist koosnev film „Lend“ on üheaegselt noort näitlejakursust tutvustav video ja abstraktne audiovisuaalne teos. Huvitava pildilise külje kõrval tehakse ka paar mõtlemapanevat (autoriga suheldes selgub, et enam kui ühele tõlgendusele alluvat) üldistust. Uudsest lahendusest ja sellest otsingulisest filmist oli nõus rääkima „Lennu“ režissöör Mihkel Kuusk.

HENDRIK VISSEL, KULNO TÜRK, ENELI KINDSIKO: COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused
COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorraldusega, vaid sundusliku töövormiga.
Kaugtöö on nüüdisaegse töökorralduse paindlik vorm, mille tegemist on paljud töötajad juba aastakümneid soovinud ning teadlased soovitanud. Kaugtööks nimetatakse töövormi, mille tegemiseks kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid (IKT) ning viibitakse seejuures füüsiliselt väljaspool tööandja tööruume.i Tehnoloogia kiire areng, hea internetiühendus ja tööülesannete digiteerimine aitab kaugtöö tegemisele tublisti kaasa. 2020. aasta teises kvartalis tegi Eestis kaugtööd ligi 200 000 töötajat, 1/3 kõigist hõivatutest.

TANEL MÄLLO: Nutikas veepudel V. emi
Unistuses õiglasemast ja mõistlikuma rollide ja eesmärkide jaotusega ühiskonnakorraldusest lähtuvad tehnoloogiate (sh nii digitaalsete, institutsionaalsete jne) eesmärgid inimesest, mitte vastupidi nagu praegu.
Eelnenud artiklite Venni diagramme kokku vahustades võiks saada umbes sellise koogelmoogeli: tänapäeva ühiskonna olulisimad osalised on institutsioonid, tehnoloogiad ja ahvid. „Institutsioonid“ hõlmavad nii era- kui avalik-õiguslikke jt juriidilisi isikuid. „Tehnoloogia“ tähistab tehnoloogia arendajaid, kes võivad samaaegselt tegutseda nii era- kui ka avalik-õigusliku või muu institutsioonina. Ahvidest väiksem osa on seotud kas tehnoloogiate või/ja institutsioonidega ning saab vara või võimu akumuleerides nende edust vahetut kasu, samal ajal kui nende sotsiaalset, keskkondlikku ja isiklikku kahju kannavad kõik ahvid enam-vähem solidaarselt.

ART LEETE: Soomeugrilastel pole hinge
Soomeugrilased on usundiuurijatelt aina kiita saanud selle eest, et meil, eriti Siberi omadel, on mõtterikas süsteem hingede ettekujutamiseks. Selle struktuurne keerukus ja viimistletus annab silmad ette suuremale osale maailma rahvastest.

Arvustamisel
Andrus Kiviräha „Mälestused“
Kazuo Ishiguro „Lohutu“
Vanemuise „Don Giovanni“
festival „Tallinn feat. Reval“
rõõmukontsert „Rejoice! Kurbus kaob, mure kaob …“
näitused: Edith Karlsoni „Süütuse tagasitulek“ ja Vano Allsalu  „Maailm peas“
Vanemuise „Terror“ ja Ugala teatri „Sume on öö“
EMTA lavakunstikooli ja Von Krahli teatri „Fundamentalist“
Ekspeditsiooni „Eikellegi kõrb“
dokumentaalfilm „Päris Rannap“