Sel reedel Sirbis

TANEL VALLIMÄE: Black Lives Matter liikumine, ebaõiglus ja süü
Kunagi aset leidnud kolonialism või orjapidamine on lõppenud, kuid ebavõrdsed sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, psühholoogilised, poliitilised jm suhted, mis sealt alguse on saanud, kestavad tänapäevani.
Üks pika ajalooga küsimus on maailmas taas äärmiselt silmapaistev, aga Eestis ole see kunagi nii palju kõneainet pakkunud. 2013. aastal ühismeediast alguse saanud mustanahaliste vastase politseivägivallaga võitlev liikumine Black Lives Matter (BLM) on viimasel kuul kogunud tohutut tähelepanu seoses George Floydi surmast ajendatud massidemonstratsioonidega. Demonstreeritud on BLMi juhtimisel siiski pidevalt, sh väljaspool USAd. Juba mõnda aega on ka sellele vastanduv valgete liikumine White Lives Matter. Väljaastumiste globaalne ulatus, samuti BLMi tuntus on siiski palju suurem ja üks avalikkuse tähelepanu köitnud meeleavaldus on nüüdseks korraldatud ka Eestis.
Liikumise peateemasid on olnud ka ajalooline ebaõiglus ja selle sümbolid. Üle maailma on peetud vaidlusi mitmesuguste mälestusmärkide eemaldamise üle ja vaidlejate ring on nüüd mõnevõrra teistsugune, märksa laiem, kui see oli BLMi varasematel päevadel. Kahtlemata ei ole sümbolite tähtsus Eestis uudis. Pärast Teist maailmasõda, uue korra ajal, lõhuti paljude varem au sees olnud isikute sambad. Pärast taasiseseisvumist need taastati ja maha võeti arvukad Leninid. Pronkssõdur viidi teise kohta. USAs on eemaldatud või soovitakse eemaldada orjapidajate ja orjapidamist toetanute sambaid. Euroopas, näiteks Ühendkuningriigis, Belgias jm, toimitakse samamoodi kolonialismiaegsete persoonide kujudega.

Sally Potter ja käimata teed. Kristi Pärn-Valdoja intervjueeris režissöör Sally Potterit. SALLY POTTER: „Olen üks neist, kellele meeldivad filmid ja raamatud, millest ma aru ei saa. Ma ei salli, kui mulle kõik tükikesteks pudistatakse ja siis lusikaga sisse söödetakse.“
Sally Potteri uusim linateos, kevadisel „Berlinalel“ esilinastunud „Käimata teed“ on kahtlemata üks neist filmidest, kus vaatajale kõike kandikul ette ei tooda. Tõsi, Potter möönab, et filmi esimene versioon osutus isegi nn testpublikule liiga segaseks. „Kui minu eelmine film „Pidu“ oli väga lineaarne, siis „Käimata teede“ struktuuri panin kokku nagu puslet,“ räägib Potter, kellega kohtume esilinastusjärgsel päeval Berliinis. „Proovilinastus ei läinud kuigi hästi, suur osa vaatajatest ei saanud mitte millestki aru ja oldi seepärast isegi veidi pahane. Kuigi mõned publiku hulgast ütlesid, et nendele tundus kõik väga loogiline, läksin siiski uuesti montaažiruumi ja tegin filmi natuke ümber. Ma pole ühegi filmi ülesehitusega nii palju tegelenud kui „Käimata teede“ omaga. Lugesin enne kirjutama hakkamist näiteks Homerose „Odüsseiat“ ja James Joyce’i „Ulyssest“ ja kuigi ma ei kannata, kui filmis on kõik publikule ära nämmutatud, ei meeldi mulle ka vaataja eest infot manipulatsioonidega saladuses hoida.“

ANN-KRISTIIN ENTSON: Avalik ruum on inimestele. Aga kus on inimesed?
Valga tühi uus keskväljak näitab selgelt, et kui tahta luua tähendusrikast avalikku ruumi, mis leiaks ka kasutamist, tuleks seda teha koos kohalike elanikega.
Avalik ruum on kõigi kasutuses ja käsutuses: kõik võivad seal olla ja vabalt toimetada. Üha enam tunnistatakse, et avaliku ruumi loomisel tuleb arvesse võtta võimalikult laia kasutajaskonna vajadusi ja huve. Selleks et üleüldse teada, millised on need huvid ning vajadused, peaksid avaliku ruumi tegelikud kasutajad saama ka ruumi loomises päriselt kaasa lüüa. Ka kohalik inimene on teatud määral ekspert. Seega peaks ruumi loomisel planeerijate ning arhitektide kõrval osalema ka elanik, mitte olema vaid kohati kaasatud.

KARIN BACHMANN, MERLE KARRO-KALBERG: Muruniiduki kujundatud linn
Pidev niitmine kujundab looduse nuditud roheliseks kõrbeks, kus ei leia pelgupaika ei loomad ega putukad. Linnaloodus peaks olema enamat kui ainuüksi ilus vaatepilt.
Kukerpillidki teavad, et jaanipäevaks kasvab rohi kõrgeks. Aga enamasti mitte linnas. Isegi kui tahta heinamaad pidada, nullib algatuse heakorraeeskiri, milles sätestatakse muru maksimaalne kõrgus, mis enamasti on 15 sentimeetrit. See kipub olema vaata et peamine linnahaljastuse kavandamise tingimus. Nii on olnud aastakümneid. Nüüd puhuvad muutuste tuuled. Tallinnas on see heakorraeeskirja punkt tühistatud ja Tartus tahetakse sama teha. Sel aastal on keskkonnaamet algatanud kampaania, kus kõneldakse elurikkuse eest ja niitmise vastu. Näiteks saab endale välja printida sildi, mis annab teada, et ei olda laisk, vaid oma aianurgas kasvatatakse elurikkust. Esimestest sammudest hoolimata ollakse pügatud muruga nii harjunud, et muu tundub võõras ja sobimatu ning kohati tekitab linnas lokkav hein samasugust polariseerumist nagu metsateemad, tehase rajamine vms.

Tants välistudengite ümber. Maria Mölder intervjueeris EMTA välissuhete spetsialisti Kai Kiivi. KAI KIIV: „Rahvusvahelise hariduse juurde kuuluvad väärtused parandavad riigi positsiooni üleilmsel poliitika ja majanduse areenil, sest hea mainega tugevad ülikoolid on osa riigi pehmest jõust.“
Eesti muusika- ja teatriakadeemias on üliõpilaste vastuvõtueksamite aeg. Nagu teisteski Eesti kõrgkoolides, ei ole aga teada, millistest riikidest pärit tudengid saavad sel sügisel üle piiri, et siin õppima asuda. Koroonaviirus on andnud siseministeeriumile hea ettekäände seada kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele piiranguid, mida sooviti kehtestada juba varem. Samal ajal kui riik kohtleb välistudengeid aina enam ohtliku elemendina, näitab värske uuring, et välistudengid jätavad Eesti majandusse 35 miljonit eurot aastas. EMTA välissuhete spetsialist Kai Kiiv selgitab, milline roll on EMTAs välistudengitel ja üldse rahvusvahelisel suhtlusel.

ENELI KINDSIKO: E-õppest õppejõuna
Ülikoolidel on e-õppest palju õppida, loodetavasti ei domineeri arusaam, et kõik läks hästi – mõne kuuga tehti seda, mida ei suudetud viimase kümne aastaga.
13. märtsil kell 14.17 said kõik Tartu ülikooli töötajad e-kirja koos järgmise sõnumiga: „Seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga ei toimu alates tänasest kuni 1. maini 2020 Tartu Ülikoolis auditoorset õppetööd. Ülikool korraldab auditoorse õppetöö ümber, kasutades e-õppe võimalusi ja teisi kaugõppe vorme.“ Umbes kaks tundi varem oli õppejõududele laekunud ka töökorralduslik informatsioon: „Vabariigi Valitsus kuulutas välja eriolukorra ja otsustas, et alates esmaspäevast, 16. märtsist on peatatud tavapärane õppetöö ning see on üle viidud kaug- ja koduõppevormile. Õppetöö ümberkorraldamisest teavitab õppejõud registreerunud üliõpilasi ning korraldab töö ajutiselt ümber, kasutades tehnoloogilisi vahendeid.“
Sama tähendusega infovoog tabas kõiki Eesti õppejõude, aga ka üldhariduskoolide õpetajaid: reede pärastlõunal saadi teada, et esmaspäevast tuleb kogu õppetöö üle viia e-õppele ja teavitada sellest ka üliõpilasi. Seega oli õppejõul kaks puhkepäeva aega, et oma töö ümber korraldada. Akadeemiline vabadus tähendab õppejõu vabadust aine oma äranägemise järgi ümber korraldada ja juhtkond kuigi palju ei sekku. Meil ei ole ka varem niisugust ootamatut kriisi olnud.

ELS MARIA METSMAA: Tudengina distantsõppel
Soov parandada koolinoorte PISA testi tulemusi või meelitada Eesti ülikoolidesse välistudengeid ei vii haridussüsteemi edasi. Brändi Education Nation toel tuleb olla maailmas teerajaja.
Eestil on e-riigi (e-Estonia) maine, kuid kas haridussüsteem suudab distantsõpet jätkata ja missugust mõju avaldab selline õppimis- ja õpetamismeetod edaspidi?

JAAN MASSO, PRIIT VAHTER: Kas ettevõtete rahvusvahelistumine on seotud palgaebavõrdsusega? Sooline palgalõhe ja ettevõtete välisosalus
Eesti on Euroopa Liidus püsivalt suurima meeste-naiste palgalõhega riik ning suurima palgalõhega maid ka OECD riikide seas. Eurostati andmetel teenisid naised 2018. aastal Eestis palka keskmiselt 77 eurot iga mehe teenitud 100 euro kohta. Ometi jääb suur osa sellest palgalõhest nii Eestis kui ka mujal maailmas selgitamata tavapäraste sotsiaalteadlaste palgalõhe uurimiseks kasutatavate näitajate abil, nt meeste ja naiste haridus, töökogemus, töökoha majandusharu. Uuemad teadustööd osutavad sellele, et palkade ebavõrduse ja soolise palgalõhe teguritena on mõjukad ettevõtte tasandi näitajad, sh ettevõtete tootlikkuse erinevused ning rahvusvahelistumine. Ka Tartu ülikooli uuring näitab, et umbes kolmandik Eesti soolisest palgalõhest on kujunenud ettevõtte tasandi tegurite mõjul.

JAAN PEHK: Tuttava linna tuled. Türi on Pariisi moodi ja meenutab Montevideod
XII sajandist pärit Türi püha Martini kiriku kõrvale ehitati 1980ndatel varjend, mille katus oli korvpalliplats. Mulle see plats ei meeldinud, kuna korvirõngastel polnud võrku. Pall veeres ka kuskile ära, sest põrand oli mäekujuline. Meile, poisikluttidele, sosistasid vanemad olijad, et tegu on maskeeringuga: „Nii ei saa Ameerika meile tuumapommi heita, kui me varjendis istume. Satelliidi kaudu vaatavad, et siin küll varjendit ei ole, hoopis spordiplats. Peaaegu nagu NBAs.“

Arvustamisel
kogumik „20. sajandi inimene“
Bohumil Hrabali „Liiga vali üksindus“
Nancy Hustoni „Ingli märk“
Eesti Kunstnike Liidu XX kevadnäitus ja kevadnäituse kaasväljapanek „Kunstnikud maalivad kunstnikke“
XXVII rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja naine“
Paide teatri „Labürint“ ja „Luuleõhtu Bukowskiga“
mängufilm „5 verevenda“