Sel reedel Sirbis

ANETE SAMMLER: Kambavaim toob sügisel lauljad kooriproovi tagasi
Zoomi toel ei kao koorilaulu harjumus: saab partiisid harjutada ja individuaalsete nüanssidega tegeleda.
Kuigi paljude Eesti kooride töö on eriolukorras seiskunud, on ka eeskujulikult läbi viidud virtuaalseid kooriproove ja dirigente, kes võtavad rasket olukorda tuleproovina. Kuigi kooslaulmise erilist tunnet videosilla teel luua ei saa, on dirigendil ka selles olukorras võimalik süveneda kooritööd rikastavatesse nüanssidesse. Parimad näited on individuaalsed hääleseadetunnid, vabatahtlikud solfedžotunnid ja virtuaalsed luukambrid. Kõik see näitab, et koroonaviirus pole koore murdnud, vaid teinud pigem leidlikumaks. Siiski on selge, et virtuaalproovid on ajutine lahendus ning ellujäämiseks tuleb kooridel ikkagi päriselt kokku saada.

MERLI ANTSMAA: Milline on kultuurikorraldus muutunud maailmas?
Varsti on rohkem näha hübriidüritusi, mille puhul on küll mindud tagasi tavapärase ürituse juurde, kuid on kaasatud ka digilahendusi.
Foorum „Kultuurikompass: milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?“
Eriolukorrast ajendatuna sooviti seekord „Kultuurikompassi“ foorumil arutleda, millised on uue olukorra esimesed mõjud, kuidas tullakse toime piirangutega ja leitakse uusi lahendusi ning milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu. Esinejad olid eri taustaga, kuid siiski inimesed, kes on kujunenud olukorras hakkama saanud ja lahendusi leidnud. Põnev oleks olnud kuulda, kuidas tuleb toime kultuurikorraldaja, kes on pidanud kultuurimaja või kontserdimaja uksed kinni panema ja üritusi edasi lükkama, kui igapäevategevuse jätkamine on raskendatud.

JAAK VALGE: Eesti kõrgharidus vajab muudatusi
Kõrghariduse kvaliteedi allakäik on ilmselge, seda ei ole teadaolevalt eitanud ükski vähemalt paarkümmend aastat ülikoolis töötanud õppejõud.
Milline on hea kõrgharidusmudel? – Selline, mille puhul ükski andekas noor ei jää haridusest rahapuuduse tõttu ilma, kui õpe on kõrgel tasemel, kui valmistatakse ette erialaspetsialiste, keda riik vajab ja kui õpe toetab Eesti rahvuskultuuri ja -riiki. Seejuures peaks õpe olema korraldatud rahaliselt võimalikult efektiivselt.

KATRIN KOOV: Muutuv kooliruum
Hea koolimaja on tark ja võimaldab muudatuste tegemist, toetab paindlikult õppijat ja õpetajat ning on ühtlasi õppevahend.
2017. aastal algas koolimajade kavandamise buum. Aastal 2019 korraldati juba kaks korda rohkem uute koolihoonete arhitektuurivõistlusi kui eelmisel kümnendil kokku: ühel aastal toimus 13 võistlust (eelmisel aastal toimus üldse kokku rekordiliselt 35 avalikku arhitektuurivõistlust). Alates 2000. aastast on toimunud kokku 33 arhitektuurivõistlust koolikavanditele ja vähemalt kolm on praegu ettevalmistamisel või ootel, et eriolukord lõpeks. Siin loetelus ei kajastu riigihanked ja kutsutud konkursid, kuhu arhitektide liitu pole kaasatud. Võistlusi kajastavad arvud näitavad kasvavat usaldust arhitektide ja arhitektuurivõistluse formaadi vastu, mis on üks ausamaid ja selgemaid viise välja sõeluda parimad ideelahendused. Teisalt aga tähistavad suured arvud haridusreformi jõudmist koolitaristu uuendusfaasi.

VEIKO MÄRKA: Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. I osa
Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kunstiküpseim lavaline tulemus on enamasti saavutatud siis, kui käsitluslaadi juured on sügaval kirjandusloo mullas, ent latv embab fantaasialaotust.
Ehtsaid, reaalselt elanud kirjanikke on Eesti kutselistel teatrilavadel aeg-ajalt ikka kujutatud: kas ametivendade, sugulaste-sõprade või koguni oma tegelaste keskel. Lähenemisviise on erisuguseid: on toetutud säilinud dokumentidele, lennukalt fabuleeritud, pretendeeritud tõsisele käsitlusele, pakutud meelelahutust.

MIKA KERÄNEN: Kommipuu
Vapper draakonipuu on näinud väga palju, ta teab ja võib rääkida mõndagi.
29. märts 2020. Istun oma Annelinna korteris vabatahtlikus karantiinis. Linna peal jõlgub koroonaviirus, tuleb kodus kuidagi iseendaga toime tulla.
Märkasin, et vana kolleeg jagab Facebookis niisugust üleskutset, et lase aga abikaasal vastata portsule küsimustele ja postita vastused oma seinale.

Luulesalv. ANNA KAARE

TEET RANDMA: Kas noored puud kasvavad kiiremini?
Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.
Eesti Metsaseltsi artikkel „ÜRO kliimateadlaste raport: metsandus aitab leevendada kliimakriisi“ tekitas mõningast diskussiooni: Aleksei Lotmani „Metsasõnumite tõlgendamise nõksud“, Rainer Kuuba „Kuidas puiduga kliimat veel kuumemaks kütta“ ja metsaseltsi kriitikale vastav artikkel „Ühe metsatüli anatoomia: kas teadlasi saab usaldada? Aga milliseid teadlasi?“ avavad juba pealkirjas metsaarutelude sisu, kuid metsaseltsi esitatud argumentatsioon tekitab küsitavusi.

KRISTINA MERING, Włodzimierz Gogłoza: Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?
Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.
Koos SARS-CoV-2 levikuga on meie keelekasutusse jõudnud seni vaid spetsialistidele tuttavad terminid koroonaviirus, inkubatsiooniperiood ja epideemiakõver. Seda tüüpi terminitest on kõige tähtsam zoonoos – haigus, mis kandub loomalt inimesele.
Koroonaviiruse põhjustatud COVID-19 hakkas levima 2019. aastal ning on viimane suurest hulgast kiiresti levivatest loomset päritolu nakkushaigustest, millel on õnnestunud ületada liikidevaheline barjäär ja nakatada inimesed nn zoonootilisesse haigustesse.
Tänapäeva meditsiin tunneb ligikaudu 1400 patogeeni, millest üle 800 (~60%) on pärit loomadelt. Pea igal aastal avastatakse uusi loomset päritolu patogeene, mis kujutavad inimkonnale suurt ohtu. Peale COVID-19 kuuluvad zoonootiliste viiruste põhjustatud ohtlike haiguste hulka ka linnu- ja seagripp, raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS) ja hemorraagilised palavikud, sh ebola.

TÕNIS TÄNAV: Euroopa tuhande suurima teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulka võiks kuuluda neli Eesti ettevõtet ehk Miks neid seal ei ole?
Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) suunavates arengukavades on majandusliku heaolu loomiseks vähemalt selle sajandi algusest peale rõhutatud T&A rahastamise vajalikkust.i Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sõlmitud teaduslepe riigi rahastuse suurendamiseks 1% SKTst kinnitab, et teema on aktuaalne. Kõik senised arengukavad paistavad pigem muinasjutuna, sest T&A kulutustes oodatakse suurt kasvu, mis kohe kuidagi ei taha tõeluseks saada. Siiski, kui soovime näha eesrindlikku teadust, innovaatilisi lahendusi ja Eestis maailmaklassi ettevõtteid, lähevad T&A teemad meile kõigile korda.
Seda kummastavam on, et mullu detsembris ilmunud iga-aastane Euroopa Komisjoni ülevaade Euroopa erasektori T&Ast ei saanud Eestis ühegi kommentaari osaliseks.

ØYVIND RANGØY: Tuttava linna tuled Põltsamaa kadunud maailmad
Kuidas leida rahu paigas, kus on kõrvuti Liivimaa kuninga loss, saksa kalmistu ja kosmonautide toidu vabrik?
Ma olen maalt ja hobusega. Lapsepõlves oli maailm selgete piirjoontega: oli kalju. Oli meri. Oli õhuke mullakiht täis kuiva rohtu ja vintskeid juuri, mis kraapisid vastu graniiti.
Siis tulin esimest korda Eesti elanikuna Tartust Põltsamaale. Üritasin end aias kasulikuks teha. Ämm andis labida ja tahtis, et ma kaevaks talle ühe augu. „Kui sügava?“ küsisin. „No võiks olla umbes meeter,“ arvas ta. Ohkasin vaikselt ja pidasin teda natuke imelikuks, aga hakkasin ikkagi kaevama. Ei olnudki probleemiks see meeter. Siin on teine maa.

Arvustamisel
Marju Lepajõe „Roomlaste taltsutamine“
Juri Lotmani „Culture, Memory and History: Essays in Cultural Semiotics“
Klaus Modicki „Keyserlingi saladus“
Kärt Hellerma „Koidula käsi“
foorum „Kultuurikompass: milliseks kujundame kultuurikorralduse uue ajastu?“
näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“
Taavi Tulevi näitus „Lõpmatus“
Sirja-Liisa Eelma videopostkaardid näitusele „Korduvad mustrid“
Tartu Uue teatri „Anne lahkub Annelinnast“
Šotimaa filmifestival „Alchemy“
telesari „Tiigrikuningas“