Sel reedel Sirbis

Arvamused
ANDRES MAIMIK: Ühtsuse nimel
KAAREL TARAND: Kõige kallim põhimõte
PILLE-RIIN LARM: Sa oled mul esimene

PEETER OLESK: Elu elulugude keskel
Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
Teade sellest, et Eesti Kirjandusmuuseumi kauaaegne töötaja Rutt Hinrikus on saanud elutööpreemia Eesti inimeste elulugude kogumise ja sellealase töö juhendamise eest, jõudis Tartus Tähtverre mõni tund pärast seda, kui siia toodi ka Emakeele Seltsi toimetiste järjekordne köide, dr Heli Laanekase uurimuste kogu „Eesti filoloog olla“. Seegi on tugevasti eluloolise sisuga, ehkki märksa teise nurga alt kui Rutt Hinrikuse kogutud ja osalt juba avaldatudki aines.

Aare Pilv: Midagi veel
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadi Paul-Eerik Rummo looming teeb vabadusele ruumi.
Paul-Eerik Rummo ei ole ju olnud mingi isamaalaulik. Ometi on üks tema tuntumaid jälgi eesti kultuuris luuletus „Me hoiame nõnda ühte“. See on olnud nii oluline, et kuni möödunud aastani trükiti selle algust 17 aasta jooksul pisikeses kirjas Eesti isikutunnistustele turvamärgina. Ja kui see omal ajal turvamärgina välja valiti, siis olid konkurentsis ka meie uuema aja suurima isamaalauliku Hando Runneli tekstid.

EMIL URBEL: Toomas Rein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi
Toomas Reinu nihkega ruumiloomingut iseloomustab kvaliteet, mis põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutaja ei tea täpselt, kuidas miski on tehtud.
Sel aastal pälvis riikliku kultuuri elutööpreemia Toomas Rein, kes on aastakümneid (imelik on kirjutada pool sajandit, aga nii see on) olnud Eesti mõjukamaid arhitekte. Nagu preemiakomisjon on märkinud, on Toomas Rein arhitekti kompromissitu sotsiaalse vastutustunde eeskuju, kelle loomingu keskmes on ruumi kvaliteet. Tema looming kuulub Eesti arhitektuuripärandi kullafondi.

Keelt mõtestades uute avastusteni. Aili Künstler intervjueerib Helle Metslangi.
HELLE METSLANG: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse ja mõistetakse.“
Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil palju töid alles pooleli.

RIIGI TEADUSPREEMIAD 2020
Alates 2003. aastast tunnustatakse igal aastal kaht teadlast elutööpreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Sel aastal said selle tunnustuse osaliseks kaks teaduste akadeemia liiget, Tartu ülikooli professorid geneetikateadlane RICHARD VILLEMS ja psühholoog JÜRI ALLIK.

AVASTUSPREEMIA
Nüüdseks juba 18 aastat on valitsusel võimalus anda välja teaduspreemiat väljapaistva avastuse või arendustöö eest. Seda võimalust on kasutatud vastutustundlikult tunnustamaks vaid selliseid edusamme, mis on juba maailma muutnud. Sel aastal alles kuuendat korda. Avastuspreemia pälvis Tartu aukodanik, akadeemik ANDRES METSPALU.

AASTAPREEMIAD
Aastail 2016–2019 valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest anti välja seitse riigi teaduspreemiat, nn aastapreemiat.

Ega Tali taeva jää. Peeter Sauter intervjueerib Martin Algust.
MARTIN ALGUS: „„Talve“ projekti kunstiline väljakutse oli luua filmisaagale lõpp, mis sobiks eelnevaga kokku ja moodustaks stilistiliselt ja ka mõtteliselt ühtse terviku.“
Martin Algus oli Lutsu Paunvere-saaga viimase episoodi „Talve“ ekraniseeringu stsenaristiks hea valik. Lutsulik. Vembukas ja südamlik. Aga ega lugu niisama varrukast kukkund. Algus leiutas Arnoldi, kes ongi filmi vedru.

Eesti biennaali südamikku. Reet Varblane intervjueerib Maria Arusood.
MARIA ARUSOO: „Giardinis asuv Rietveldi paviljon on eriline, kuid me teeme, nagu igal varasemal korralgi, parimat näitust, mida suudame.“
Eile hommikul tuli rõõmustav uudis, et Mondriaani fondi uus direktor Eelco van der Lingen pakub Eestile järgmisel Veneetsia biennaalil 2021. aastal Hollandi paviljoni Giardinis. Hollandi väljapanek on seekord eksperimendi korras linnaruumis.
Pole kahtlust, et Giardini on parim paik, mida üldse tahta võib. Hollandi paviljon asub Giardini sissepääsu lähedal, mis tagab, et ükski külastaja ei lähe sellest mööda. Veneetsia biennaali Eesti näitust on 1999. aastast korraldanud Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Maria Arusoo on olnud Eesti paviljoni komissar 2013. aastast, kui Eestit esindas Dénes Farkas.

IVAR SAKK: Trükitehnoloogia triumf ja kujundajate eneseteostus
Kuna Eestis ilmub iga päev üle kümne raamatu, tundub, et kaunite raamatute võistlusele saadeti neid vähevõitu. Näitusepilt on siiski mitmekesine ja rõõmustavalt ergas.
Näitused „25 kaunimat raamatut“ ja „5 kaunimat lasteraamatut“ rahvusraamatukogu trepigaleriis kuni 29. II.
Rahvusraamatukogus on väljas 2019. aasta raamatukujunduse paremik. Kirjastuste liit, rahvusraamatukogu ja kujundusgraafikute liit on välja valinud 25 kaunimat raamatut, mis on välja pandud I korruse trepigaleriis. Žüriisse kuulusid Viktor Gurov, Maris Kaskmann, Katrin Kliimask, Tiina Sildre, Maarika Solovjov ja Endla Toots, žürii tööd juhtis Asko Künnap. Raamatud on välja pandud nii, et huvilised saavad neid lehitseda. See on tervitatav uuendus. Seni olid raamatud klaaskappides luku taga, aga nii ei saa näitusel aimu ei kirjatüübist, sisu ülesehitusest, illustratsioonidest ega trükimaterjalidest. Kui nüüd ainult veel lakke ka mõned valgustid juurde saaks, sest hämaras on väikest detaili uurida üsna raske.

KRISTJAN PEIK, Soo tänav – kahjustatud oaas
Ebakohad Kalamaja tuiksoonel annavad selgelt märku, et süsteemse tegutsemise ja laiema toetuseta heatahtlikud üksikalgatused naljalt ei õnnestu.
Usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et Soo tänav on Tallinna autostumisvastase võitluse musternäide. Selle tänava ümberkujundamise lugu on mõneti kodanikuaktiivsuse etalon, tõestus, et visa ja pidev organiseerimine (ühtlasi reibas linnavalitsusega jagelemine) viib vahel soovitud tulemuseni, elanike tahte läbisurumiseni. Nimelt sai 2013. aastal sealsest kaherealisest autoteest üherealine ning kitsa kõnniriba asemele ehitati korralik kergliiklustee. Teisisõnu, Soo tänava praeguseks juba küll seitse aastat kantud uus kuub on eeskujulik.

Arvustamisel
Maarja Kangro, „Varietee. Luuletõlkeid kaheksast keelest“
Toivo Tammiku ja Martin Pedaniku „Ruumid_Spaces. Rein Vainküla arhitektuurifotograafia“
Johann Gottfried von Herderi „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“
näitus „25 kaunimat raamatut“ ja „5 kaunimat lasteraamatut“
festival „Mustonenfest“
ansambel U: kontsert „URR-26: Instrument + elektroonika“
Theatrumi „Tagasi“ ja Vanemuise „Laul õnnest“
konverents „Rudolf von Laban 140. Ettekanded, töötoad, film, näitus“
mängufilm „Talve
dokumentaalfilm „Südamering“