Sel reedel Sirbis

PILLE-RIIN LARM, REET VARBLANE: Kuidas joonistada putru?
Hea lasteraamat sünnib koostöös: selles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile, illustratsioonile kui ka küljendusele. Kui üks osa on paigast ära, ei jõua teos lapseni.
20. septembril, päev enne Edgar Valteri 90. sünniaastapäeva, anti välja Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia. Tegu on esimese omataolise tunnustusega. Missugune on eesti illustratsiooni seis ja mis on Valteri auhinna tähendus? Vestlusringis jagavad oma mõtteid illustraatorid Regina Lukk-Toompere ja Ulla Saar, kirjanik, tõlkija ja kirjastaja Indrek Koff ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor ja illustratsioonipreemia žürii esimees Triin Soone.

VAHUR AFANASJEV: Illustratsioonid ja ilukirjandus
Ei teagi õieti, kuhu on kadunud pildid täiskasvanute kirjandusest. Võib olla, et tegemist on puhtalt majandusliku valikuga.
Ilukirjandus peaks õigupoolest toime tulema illustratsioonideta. Aga miks õigupoolest peaks? Või kust ma üldse sellise mõtte võtsin. Pildid on ju toredad. Olimar Kallase suurepärased raamatud vaatasin-lugesin ribadeks, külas käies sai uurida imekombel ilmunud Donaldi-raamatut, nautisin sarja „Seiklusjutte maalt ja merelt“ illustratsioone.

KRISTA KUMBERG: „Kui kirju on maailm! Aga – elada võib!“
Missugune on Edgar Valteri koht eesti lastekirjanduses ja illustratsioonikunstis?
Tänapäeval ei pruugi lastekirjanik päris oma teed otsidagi, sest sissetallatud radu, mida mööda minna, on terve hulk, muudkui vali paslik välja. Kõige laiem ja tasasem tee näib olevat laheda ning hoogsa sündmustikuga lasteraamat, kus üks seiklus ajab teist taga otsekui multifilmis: tekst on lihtne, sündmused üheselt mõistetavad, olukorrad tuttavlikud ning nalja saab ka.

VALLE-STEN MAISTE: Eestlaste holokaustikuritegude taga polnud antisemitism.
Meelis Maripuu: „Eesti on üks vähestest Saksa okupatsiooni alla langenud Euroopa riikidest, kus terrori ohvriks langes rohkem mittejuutidest kui juutidest kodanikke ja elanikke.“
1942. aasta alguseks olid kõik Eestis elanud 4400 juuti siit kas läinud või hukatud. Eesti kuulutati juudivabaks. 1942–1944 toodi Eestisse umbes 12 500 juuti, kellest Saksa okupatsioonivõimu lõpuks oli elus sadakond inimest. Eestis suri või mõrvati neist 7500–7800 inimest, viimased 2000 75 aasta eest septembris Kloogal. Ajaloolane Meelis Maripuu räägib eestlaste osast nendes jubedates sündmustes.

URMAS JA LIISA HÕBEPAPPEL: Hiina ohust Eesti avalikkuses
Hoogustunud arutelu Hiina teemadel peegeldab Ameerika Ühendriikide narratiivi, kus kujutatakse Hiinat rivaali ja revisionistliku jõuna, mis püüab luua USA-le vastanduvat maailma.
1144. aasta jõuludel langes Edessa linn (tänapäeva Kagu-Türgis) taas moslemite kätte. Suveks jõudsid ärevad sõnumid läände: islam on peale tungimas, kogu kristlik maailm on ohus. Esimese ristisõja käigus püha maa hõivanud kristlaste hirm nakatas terve meretaguse kontinendi ehk Euroopa. Algas Teine ristisõda.^[1] Järgmiste sajandite vältel kirjutati hirm islamimaailma ees Euroopa kultuurilukku, mille üheks näiteks on XIV sajandi algul valminud Dante „Jumalik komöödia“. Kaheksandal põrgu ringil kohtame Muhamedi (Maometto), kelle keha raiutakse igavesest ajast igavesti pealaest pärakuni lõhki. See oli õiglane karistus petisele, kes tahtis olla Jeesus.

RAUNO ALLIKSAAR: Keskriik ei muutu
Hiina pole ainus tsivilisatsiooniriik, ka USA puhul on sisemisest mitmekesisusest olulisemad jagatud identiteet ning selle külge kinnituv hoiakute komplekt, mida üritatakse maailmas levitada nii pehme kui ka kõva jõuga.
Priit Rohtmets, Tiit Kuuskmäe, Urmas Pappel. Eesti ja Hiina suhete sünd. Toimetanud Märt Läänemets. Kujundanud Kalle Toompere. Eesti Akadeemiline Orientaalselts, 2018. 280 lk.
Hoolimata näilisest brošüürlikkusest (paralleeltekst kolmes keeles, ohtralt illustratsioone) on kolme autori raamat sisutihe monograafia, mis pealkirja järgi lahkaks justkui äärmiselt spetsiifilist teemat. Siingi tuleb aga näilikkusest jagu saada, sest tegemist ei ole vaid diplomaatia ajaloo alase teosega. Raamatus ei ole keskendutud sugugi pelgalt sellele, mis pealkirjas nimetatud, vaid antakse suurepärase ülevaade Eesti ja Hiina (samuti eesti ja hiina, sest neist aladest kui riikidest on varaseimal käsitletaval perioodil keeruline kõnelda) sidemetest XIX sajandi lõpust Teise maailmasõjani.

TOIVO RAIDMETS: EKA lammutab sisearhitektuuriõpet
Sisearhitektuur on kunstiakadeemias üks vanemaid erialasid. Õpetamist alustati 81 aastat tagasi, siis veel Riigi Kunsttööstuskooli nimelises asutuses. Eriala ülesehitajad olid legendaarsed Richard Wunderlich, Edgar Johan Kuusik, Edgar Velbri, Väino Tamm, Vello Asi ja Leila Pärtelpoeg. Sisearhitektuuri osakonnal lasti areneda ja asju ajada omaenese parema äranägemise järgi aastakümneid, kuni 2013. aastal avas uksed Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuri instituut. Arhitektuuri õppida soovijate arv langes järsult. Arhitektid olid väga ärevil ja pahased ning töötasid tehnikaülikoolile igakülgselt vastu, nagu oleks juhtunud midagi ebaõiglast. Tegelikult õpetatigi varem nii Eestis nagu praegu ka kõigis Euroopa maades arhitekte tehnikakõrgkoolis. Stalinistliku arhitektuuri kõrgperioodil 1950. aastal leiti, et arhitektuuri sümbioos kaunite kunstidega annab ideoloogiliselt mõjusamaid tulemusi ja toonasesse kunstiülikooli, uue nimega Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti (ERKIsse) see õpe üle toodigi.

MERLE KARRO-KALBERG: Paindlik ja ajaga kaasas käiv sisearhitektuuriõpe
Tüüne-Kristin Vaikla: „Sisearhitektuuri ei ole mõtet vaadata eemalt või asetada see kuhugi eraldi. Määrav on erialaülesus, koostöö ja suhestumine teiste erialadega.“
Sisearhitektuuri õpetamise üle arutlevad kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan professor Andres Ojari ja sisearhitektuuri osakonna juhataja, külalisprofessor Tüüne-Kristin Vaikla.

MARTA BAŁAGA: Auk müüris
Roger Waters: „Enamik end tänapäeval artistiks kuulutanud inimestest on üdini nartsissistlikud ja tarbimisele suunatud.“
Pink Floydi kunagise juhtfiguuri Roger Watersi Veneetsias esilinastunud uus dokumentaalfilm „Meie + nemad“ („Us + Them“) jõuab nüüd 2. oktoobril ka Eestisse paari erilinastusega kahel korral. „Meie + nemad“ on üles võetud Watersi viimasel kontserditurneel, suuremas osas 2017. aasta Amsterdami kontserdil. Sel tuuril üles kerkinud teemad on Watersile hästi tuttavad juba Pink Floydi aegadest: elame maailmas, kus sõda, võõrandumine ja kannatused on nüüd kõikjal ähvardavalt horisondil kumamas. Veneetsias oli ta nõus selle maailma kohta ka oma arvamust avaldama.

ÜLO PIKKOV: Eesti animatsiooni pärandist ja valdkonna tulevikust
Selleks et mitte hääbuda või marginaliseeruda vajab animatsioon postanimatsiooni ajastul  uut mõtestamist.
Me elame kummalisel ajal. Paljudel loomingulistel aladel tunnevad loojad, et seni kehtinud paradigmad on teisenenud ning me oleme jõudnud mingisse uude postajastusse. Nii on levinud mõisted nagu postmodernism, posthuman, postkontseptualism, postdigital, posttruth jne.

MARGUS MAIDLA: Ravimiarendusele pakuvad uusi võimalusi süstikpeptiidid
Ülo Langel: „Olen paadunud keemik ja mind huvitab eelkõige see, kuidas annab tänapäevaseid meetodeid kasutusele võttes juurutada keemiaalast lähenemist ravimiarenduses.“
Professor Ülo Langel on üks kuulsa TÜ keemiahoone ruumi 414 kasvandikest. Tähtsama osa oma karjäärist on Langel teinud Rootsis Stockholmi ülikoolis, kus ta on praegugi neurokeemia ja molekulaarse neurobioloogia professor. Kümmekond aastat tagasi alustas Langel uuesti koostööprojekte oma alma mater’iga – juhib teadusgruppi ja loeb loenguid Tartu ülikoolis. Sellegipoolest on ta Eesti Teaduste Akadeemias mitte liige, vaid välisliige.
Neid Eesti teadlasi ei ole palju, kelle teaduslik mõjukus võimaldab välja anda oma valdkonda rahvusvaheliselt mõjutava monograafia. Ülo Langelil ilmus hiljuti tema esimene autorimonograafia „CPP, Cell-Penetrating Peptides“.

TARMO SOOMERE: Kolme minuti pikkune igavik
Kui teadlased tahavad midagi riigiisadele ja -emadele soovitada, tuleb ühiskonda täpselt samade asjade vajalikkuses veenda.
Enne kui midagi alustad, mõtle, millega see lõpeb, jättis meile vihjeks püha Augustinus. Kolmeminutiloengute väljakutse tõukus teatavas mõttes probleemist, mille ees seisis oma ametiaega alustades praegu ametist lahkuv Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas. Elame ju ajal, mil teadmiste roll maailma arengus ja uute tehnoloogiate otsimisel ning tööstuslikus mastaabis kasutusele võtmisel ‒ aga ennekõike strateegiliste otsuste tegemisel ‒ on tõenäoliselt kõigi aegade tugevaim. Et kõigi elu veelgi paraneks, vajame parimat informatsiooni ja oskust seda kasutada väga erinevates valdkondades alates inimeste tervisest ja lõpetades kliimamuutuste leevendamisega.

Arvustamisel
Priit Rohtmetsa, Tiit Kuuskmäe, Urmas Pappeli „Eesti ja Hiina suhete sünd“
Estonia ooper „Romeo ja Julia“
muusika- ja linnakultuurifestival „Station Narva“
Fotokuu näitus „Elavhõbe“
kogumik „Teatrielu 2018“
Tartu Uue teatri „Fantoomvalu“
näitused: Killu Sukmiti „K aed“, Maarit Murka „Illusioonid“, Anna Mari Liivranna „Sängid ja vulinad“ ning Laura Põllu ja Katrin Väli „Urud ja lennud“
Tallinna arhitektuuribiennaal „Ilu loeb. Ilu tagasitulek“, sümpoosion „Ilu loeb. Nagu tõeline armastus“, kuraatorinäitus „Ilu loeb“ ja paviljon „Steampunk“
Tallinna Filharmoonia hooaja avakontsert „Oreli maagia I: Tallinna Filharmoonia 25“
mängufilm „Piitsavars“

Esikülg: ULLA SAAR