Sel reedel Sirbis

KAAREL TARAND: Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga
Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
Kui hoiame pilgud kodumaisel retoorikal ja vabandustel, vaatame vales suunas. Ka kohalikul võimumängul on tagajärjed, kuid neil on pigem ajutine iseloom. Vead ja valikud rahvusvahelistes suhetes, mis viivad ummikteedele, panevad Eesti turjale püsiva pingete koorma, millest vabanemine pole niisama lihtne. Pealtnäha tühisest seigast alanud mõttevahetus Eesti välispoliitilise kursi muutuste üle sundis ka välisminister Reinsalu pisut kaarte avama. Intervjuus ERRile (Eesti välispoliitiline kurss jätkub väikeste muutustega, 29. VII) kinnitas minister, et soovib debatti. Ehkki minu probleemipüstitus Sirbis (Pikk tee Visegrádi, 26. VII) sai ministrilt pisendava hinnangu kui „absurdne, ennekuulmatu ja koomiline“, võtan teda sõnast ning püüan jätkata debati rikastamist ministri pakutud uue info valguses.

JOONAS KIIK: Tõe alahindamise helmeetika
Käimasolev populismi tõus jääb käesolevasse kümnendisse, jälplate suure ja aina kasvava mõju ajastusse, jälplate ja populismi seoseid on üsna võimatu eitada.
Tõde on üle hinnatud, kuulutas siinsamas hiljuti Vahur Koorits. Kui tõsiselt seda väidet võtta või kuidas hinnata? Kohe järgmiseks kinnitas Koorits, et inimesi ei huvita tõde, vaid omakasu. Niisiis hindavat inimesed tõde madalamalt kui omakasu, tõde aga hinnatavat sellegipoolest liiga kõrgelt. Tuleks hinnata madalamalt. Koorits ei täpsusta, kui madalalt just, ent ilmselt mitte kuigi kõrgelt. Teisisõnu: tõde pole kuigi oluline väärtus.
Need lennukad väited toovad meelde valetaja paradoksi. Kui Kooritsal on õigus, siis ei tasu tema juttu eriti tõsiselt võtta – tema enda sõnadest lähtudes ei tohiks seda üle hinnata, vaid pidada pigem väheoluliseks. Ja teisalt: kui tal pole õigus, kui tema teesid ei vasta tõele, siis pole ammugi põhjust neid tõsiselt võtta. Võime neid tõde kõrgelt väärtustades tühiseks pidada.

MARGUS MAIDLA intervjuu ÜLO NIINEMETSAGA: Läbi taimede tähtede poole
Ülo Niinemets: „Praegu võib täheldada tendentsi, et kohati on kliimamuutused niivõrd kiired, et taimed ei suuda selle tempoga kaasas käia.“
/—/ Kui tulla teie ambitsioonide juurde ja vaadata teie viimase kümne aasta granditeemasid, joonistub välja, et kesksel kohal on taimefüsioloogia ja kliimamuutuste seoste uurimine.
Üldjoontes vastab see tõele. Kust me saame oma uurimisteemasid? Ikka loodusest enesest. Kui näen mingeid suuri muutusi, nagu näiteks tugevad kliimafluktuatsioonid, siis tekib ka huvi, kuidas taimed sellega hakkama saavad. Süsihappegaasi kontsentratsioon suureneb, aga taimele on see äärmiselt eksistentsiaalne, sest süsihappegaas on taime toit. Muutuvad ka teised faktorid, nt temperatuur, toimuvad putukate rünnakud taimedele ja palju muud. Taim on ju väljas ühe koha peal, tal pole kuhugi peitu minna, ta peab kõige sellega hakkama saama.

MAARJA MERIVOO-PARRO intervjuu KAREL KOPLIMETSAGA: Mehhanismide lahtimuukija
Karel Koplimets: „Kunstnikuteksti puhul olen nõus allahindlust tegema, aga kui kuraatoritekst on selline, kus kuraator kirjeldab, mida kõike näitusel näeb, või ajab lihtsalt mulli, siis on õudne.“
Fotokunstnik Karel Koplimets tegutseb kunstiväljal 2000ndate teisest poolest, tema esimene isikunäitus oli 2010. aastal. Ta on 2009. aastal asutatud rühmituse Visible Solutions liige ja osalenud nii Visible Solutionsiga kui ka omaette mitmel rahvusvahelisel kunstiüritusel. Koplimets on viibinud residentuurides (Kumus, Viinis, Helsingis, Luksemburgis), olnud kaks korda Köler Prize’i kandidaat ja pälvis möödunud aasta loomingu eest Eerik Haameri preemia. Järgmise aasta veebruaris tuleb tal Kuressaares näitus.
Paljudele eesti kunstisõpradele on Karel Koplimets hull, kes õllepurkidest paadiga üle Soome lahe sõitis. Ta tegi seda juhtimaks tähelepanu statistilisele trendile koondnimetusega Kalevipojad. Laevuke on nüüd Kiasma kollektsioonis ja Koplimets äsja tagasi Luksemburgist, kus ta oma kaamerapõhiste meediumidega järjekordset töömigratsiooni heiastust installatsiooni keelde tõlkida püüdis.

MARIE KRISTINE KÜLVIK: Kes kellega käib?
Mobiiltelefonidega kogutud andmestik annab võimaluse aru saada sõpruskondade, organisatsioonide, kogukondade, isegi ühiskondade dünaamikast.
Ühiskonna ja selles toimuvate protsesside, muutuste ja mustrite mõistmiseks on vaja mõista inimestevahelisi seoseid. Omavahelises läbikäimises ja suhtlemises seob inimesi kindel käitumismuster. Loomaökoloogias on kasutusel termin dünaamiline interaktsioon, millega kirjeldatakse indiviididevahelist üksteist mõjutavat käitumist ja liikumist, mis võib olla nii tõmbuv kui ka vältiv. Sellega on loomaökoloogid andnud ühe võimaliku vahendi ühiskonna ja seda defineerivate suhete kirjeldamiseks.

KRISTJAN PEIK: Ajast ruumis (Tallinnas ja Tartus)
Ehkki usutakse, et Tallinnas on lastega naised täbaramas olukorras kui Tartus, aitab legend ülikoolilinna ajarohkusest soolist ebavõrdsust kohalike eest varjus hoida.
Mõistagi ei laotu me elu lahti üksnes ruumis, vaid ka ajas. Sarnaselt ruumile seab aeg inimestele piirid: ööpäevas (eluajast rääkimata) on teatud arv tunde, mille sisse oma toimetamised tuleb mahutada, seejuures peab sageli ohverdama mõne tegevuse teise kasuks. Ajakategooria kaudu saab aga ka tegelikkust iseloomustada või liigendada. On võimalik eristada kiiret eluviisi või -etappi aeglasest ning tempokaid geograafilisi alasid (suurlinnad) või paikasid (turuplatsid, kiirtoidukohvikud) rahulikest (maakohad, restoranid).
Aja kui inimeste olemist suunava teguri mõju on järk-järgult suurenenud. Seesuguse arengu verstapostidena on paslik esile tuua täpsete kellade leiutamine ning meelsuse teke, mis seab töö peaeesmärgiks rahalise kasumi pideva kasvatamise. Aega on hakatud üha jõudsamalt organiseerima ja planeerima ning me paneme aega aina rohkem tähele. Nüüdisaeg erineb varasemastest ajastustest muuseas ses mõttes, et enamik ühiskonnaliikmeid on küll ruumiliselt emantsipeerunud, kuid ajaliselt üsna kammitsetud ning paika pandud.

Arvustamisel:
Céline’i „Surm järelmaksuga“ ja Brochi „Kuutõbised“
Augustibluus Haapsalus ja „Suitsusannasümfoonia“
Kalevi Kulli „Teoreetilisest bioloogiast“
Paide teatri „Eesti jumalad“
Kuressaare Linnateatri „Liiga palju armastust“
Näitus „Geomeetria ja metafüüsika“
Näitus „Menopausi Klubi NB! Eksklusiivne“
Mängufilm „Anna mulle vabadus“
Dokfilm „Pavarotti“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht