Kahest uuest “Kahvlist”

Andrus Norak

“Kahvel” on reanimeeritud ning kahvel kui söögivahend tõestas juba esimeses saates oma koloniaalset ülimuslikkust riisipulkade ees. Selles võib rikutud maitse näha isegi rassistlikke elemente! Poliitilises korrektsuses ei maksa “Kahvli” saatejuhte eriti süüdistada!

Esimene “Kahvel” minu arvates just teravusega ei hiilanud. Saatejuhid tegid nii nagu muistegi katseid võtmes “vesi külmub 0 kraadi Celsiuse juures”. Sellised sotsiaallaborlikud katsed tähendavad aga üsna kitsukesel piiril balansseerimist, mis vahel toob kaasa edu, vahel mitte. Ühiskondliku taluvuse ja hea maitse piiri kompavad katsed otse eetris on olnud lausa “Kahvli” firmamärgiks. Sellised katsed esindavad minu arvates kahvlit teises, malemängulises, tähenduses. Teadupärast tähendab kahvel males kuningale tuleandmist ja samaaegset viguri löömise ähvardust. Teises “Kahvlis” tuli katse juba märksa paremini välja. Mõtlen siin uute rindade soovijate väljamängimist feministlike rünnakrühmlaste vastu, kelle arvates tõeline naine peaks mis tahes rindade või kas või nende puudumise üle uhke ja õnnelik olema. Pealtnäha meesšovinistidest saatejuhtidel, kes ise säilitasid näilist neutraalsust, õnnestus lausa erakordse osavusega need kaks naisgruppi üksteise vastu välja mängida ning seeläbi naiste ühisrinda tublisti nõrgestada.

Uute rindade võitja ise oli oma kriitiliste suguõdede suhtes armulikult üleolev ja väga enesekindel. Jah, tundub et naisvabastusliikumise esindajad ei suuda mõista, et naine ei pea sugugi üksnes mehe jaoks suguline objekt olema. Ta võib sama hästi ka ise suguline subjekt olla. Mõlemal juhul kuluvad aga uued rinnad marjaks ära!

Esimese saate pisut piinlik osa oli minu jaoks Kiur Aarma katse intervjueerida Läti presidenti. Ei oska seda tõesti muudmoodi nimetada. Läheneda püstolreporterlike klišeedega, mis muidu võivad ju päris hästi töötada, intervjueeritavale, kes sust intellekti poolest üle on – seda on valus vaadata. Ilmselt oli reporteril kas kodutöö tegemata või eeldas Kiur lihtsalt ekslikult, et Läti presidendile piisab kohalike etnotsentristlike stereotüüpide väljamängimisest ja küllap aasib siis proua Freiberga temaga meeste õllekajutu tasandil sundimatult kaasa. Ei aasinud.

See, miks eestlased lätlastest suurt midagi ei tea ega neist isegi ei huvitu, on tõepoolest ükspäinis nende endi asi. Lätlane on Eestis ikka nagu tulnukas olnud; on olnud keegi, kes võõristust ja kuigivõrd ometi ka uudishimu esile kutsub. Mõneti tundume ehk leedulastega lähedasemad olevat. Sellest annab justkui märku ka Eesti ja Leedu presidendi omavaheline sõprus, mis seda kummalisem, et nad ilma tõlgita üksteisest suurt aru ei tohiks saada. Nii on lätlane ikka eestlasele “kuuevarbaline” ja tulnukas. Tulnuka või kuuevarbalise intervjueerimine on aga juba omaette väljakutse. Ei maksa teinekord nii suurt tükki ilma korraliku eeltreeninguta ette võtta.

Esimeses saates relatiivsusteooria-alase loenguga üles astunud endine pornotäht ei tõestanud midagi muud, kui suhteliselt keskpärast mahalugemisoskust. Loodan, et ta kunagistes pornostseenides huvitavamalt esines. Küllap oleks palju põnevam see katse just vastupidiselt korraldada, panna otse eetris pornotama nii füüsikud kui ka filosoofid!

Igal juhul ei jätnud esimene “Kahvel” erilist muljet. Teine oli aga palju parem. Hetkekski ei tekkinud soovi kanalit vahetada! Kui esimene saade oleks kümnepallisüsteemis kolme väärt, siis teise eest paneks juba tubli kaheksa. Intervjuud nii Aivar Pohlaku kui ka proua Tootsiga olid huvitavad ja nauditavad.

Arvan, et sellise formaadiga saadete suurim probleem on saatejuhtide väsimine. Üle ühe hooaja järjest ei maksaks neid eetris hoidagi. Igal juhul erinevad saatejuhid parasjagu nii isiksuse mõttes kui ka intervjueerimise stiili poolest. Hannes Võrno on säärane soe ja empaatiline, Kiur Aarma aga kiirete ümberlülitustega püstolreporter, kelle tempo on küll imetlusväärne, ehkki tabavusprotsent võib vahel madalaks jääda. Igal juhul ei tundu presidentide intervjueerimine just Kiur Aarma tugevaim ala olevat. Palju paremini tuli välja intervjuu Aivar Pohlakuga, kes selleski saates sai veel kord võimaluse end ise kahvlisse panna.

Igal juhul ootan põnevusega uusi saateid ja soovin siinkohal jõudu tegijaile!