Usaldus ja sõnapidamine

PILLE-RIIN LARM

„Kirjanduses on olukord täiesti katastroofiline,“ tõdes kultuuriminister Heidy Purga 5. septembril kunstivaldkonna visioonipäeval.1

„Juhul kui olukord ei lahene, kaaluvad autoreid esindavad organisatsioonid ka kohtutee jalge alla võtmist.“ See sugugi mitte meeldiv võimalus tuletati kultuuriministeeriumile ja avalikkusele meelde 2. septembril seoses kesise laenutushüvitisega.2

20. septembri õhtul selgus, et järgmisel aastal saab Autorihüvitusfond juurde miljon eurot. Loodetavasti kasvab laenutushüvitise eelarve ka edaspidi. Ei ole ju normaalne, et kirjanikud peavad oma õiguste kaitseks riigi vastu kohtusse minema. See riik ongi kirjasõnast võrsunud. Autorite võimalik hagi riigi vastu on justnagu pere omavaheline inetu arveteklaarimine. Õiguse saab ehk kohus jalule seada, kuid usaldust ei taasta. Usalduse saavad pikkamisi taastada ainult asjaosalised ise.

Parem ei ole olukord riigi ja teadlaste suhtluses. Ei olnud tark mõte isegi mitte arutada kõrghariduse rahastamise suurendamise kokkuleppest taganemist. Ülikoolid ei ole võtnud küll jutuks kohtuteed, kuid osutasid, et võivad olukorras, kui valitsus murrab kokkulepet, olla sunnitud taganema riigi ees võetud kohustustest.3 Selle kohta, kuidas asjaga jääb, annavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja peaminister Kaja Kallas isesuguseid selgitusi. Näiteks: „Seni, kuni kõik ei ole kokku lepitud, ei ole midagi kokku lepitud.“4 Aga ülikoolidega ju ometi lepiti mullu sügisel kokku? Usaldust praegune segadus ei kasvata.

Veendumus oma eksimatuses ja siiski peataolek iseloomustab valitsuse suhtlust teistegi valdkondade esindajatega. Sageli ka ühe-, mitte kahekõne. Miskipärast meenuvad alatasa Ene Mihkelsoni read luulekogust „Torn“: „Meie valitsejatel kipub olema üldse ja alati / õigus aegade algusest peale Eesti on vaba kuid / pole veel riik“.5

Usaldus – „veendumus, et kedagi või midagi võib usaldada, et keegi või miski ei peta ootusi ega valmista pettumust“, sõnapidamine – „oma lubadusest, tõotusest kinnipidamine“, näitelause: „Sõnapidamist loeti auasjaks“.6 Riik võib toimida mitmel moel. Kõige paremini toimib see siis, kui rajaneb usaldusel ja sõnapidamisel, mitte rehepaplusel või džungliseadustel.

1 Heidy Purga: ministeeriumis avanes mulle kultuurimaastikust šokeeriv pilt. – ERRi kultuuriportaal 6. IX 2023.

2 Autorid madalatest laenutushüvitistest: Eesti riik on rikkunud oma kohustusi. – ERRi kultuuriportaal 2. IX 2023.

3 Veronika Uibo, Ülikoolid võivad lisaraha kärpimise pärast oma võetud kohustustest taganeda. – ERR 18. IX 2023.

4 Kristina Kallas: kõrgharidust me kärpima ei lähe. – ERR 18. IX 2023.

5 Ene Mihkelson, Torn. Teine trükk. Varrak, 2010, lk 11.

6 Eesti keele seletav sõnaraamat.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht