Kommentaar – Väikeste sammude haaval innovatsioonilabori poole

JANE MAKKE

Maailma eripaigus asuvate rahvus- ja teadusraamatukogudes on soov ja tahe luua innovatsioonilaboreid üha populaarsem teema. See on üks põnev viis digitaalsete kogude kättesaadavaks tegemiseks, erisuguse taustaga inimeste tähelepanu köitmiseks ja huvi tekitamiseks. Briti Raamatukogu on selles vallas kindlasti üks teenäitajatest, kelle edulugu inspireerib paljusid. Ka meid Eesti Rahvusraamatukogus.

Selles uues maailmas avanevad raamatute-perioodika lugemise ning piltide-kaartide vaatamise kõrval täiesti uued võimalused. Mitmesuguste tehniliste vahendite abil saab analüüsida ja uurida dokumente, ühendada eri allikatüüpidest pärit tekste, pilte, heli jm ning nendega töötada. See omakorda võimaldab avastada midagi uut ja üllatavat, teha põnevaid, võib-olla ootamatudki, järeldusi. Lisaks ärgitab olema loov ja vaba.

Kirjeldatud hoiakud digitaalse ainesese suhtes aitavad tuua raamatukogude, kirjanduse, kultuuri ja üldse mäluasutuste juurde inimesi, kes seni ei ole ehk kultuurimälu teabevaramut uurimisallikana avastanud.

Kui Briti Raamatukogus on maailma suurimaid Suurbritannias ilmunud väljaannete kogusid, siis Eesti Rahvusraamatukogus on maailma suurim, mitmekülgseim ja ajakohaseim Eesti rahvusteavikute kollektsioon, mis pidevalt täieneb ja kasvab. Võime uhkusega öelda, et viimase 500 aasta jooksul on Eestis avaldatud pea 324 000 nimetust väljaandeid, millest digitaalsena on rahvusraamatukogu digitaalarhiivides kättesaadavaks tehtud umbes 17%.* Kättesaadavus on muidugi autoriõiguse piirangutest tulenevalt keeruline teema – kättesaadavus ei tähenda alati vaba ja piiramatut juurdepääsu. Vastupidi, üpris sageli võib see olla komplitseeritud ja tähendada seda, et digitaalse väljaande kasutamiseks tuleb tulla raamatukokku.

Tuginedes maailma suurimate ja võimsaimate raamatukogude eeskujule soovib Eesti Rahvusraamatu­kogugi oma digikogude kasutusvõimalusi laiendada ja liikuda väikeste sammude haaval analoogilise innovatsioonilabori loomise poole. Soovime anda oma rahvusteavikute digikogu teadus- ja uurimistöö ning kultuuriprojektide teenistusse, toetada sellega ülikoole ja teadusasutusi, aga ka üldhariduskoolide õpilasi, kes alustavad oma esimese uurimistööga.

Oleme nüüd astunud esimesed sammud: Rahvusraamatukogu avaandmete portaalis data.digar.ee on avaldatud vaba juurdepääsuga digitaalsete väljaannete täistekstid ning kogusid kirjeldavad metaandmed. Uurijatega on tehtud esimesed ühisprojektid ning huviliste juhendamiseks korraldatud töötubasid, kuidas digitaalarhiividesse salvestatud andmeid kaevandada ja nendega töötada.

Jane Makke on Eesti Rahvusraamatukogu raamatu­koguteenuste arenduskeskuse juht.

* http://erb.nlib.ee

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht