Kogugem kokku eestikeelsed ilmalikud luuletekstid XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest!

JAAK URMET

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Koostan kogumikku, mis hõlmab kõiki teada olevaid eestikeelseid ilmalikke luuletusi XVII sajandist kuni XVIII sajandi esimeste kümnenditeni. Eesmärgiks on kogu kõnealune tekstivara tõlkida tollasest eesti kirjakeelest tänapäeva eesti kirjakeelde – ehk transpoetiseerida –, et saaks võimalikuks nende kasutamine ja kogemine ilma takistava lingvistilise barjäärita.

Esimene eestikeelne ilmalik luuletus on teatavasti Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud „Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poeticas compositum“. Kokku on praeguseks kogutud 41 teksti, sh paarisvärsid õpetlaste, aadlike jt salmik-albumitest ehk Stammbuch’idest. Kuna selleteemalist eesmärgistatud kogumistööd ei ole ammu keegi teinud, küll aga avastatakse uusi leide vahel muu teadustöö käigus, siis teen eesti ärksatele vaimudele üleskutse: palun anda mulle aadressil jaak.urmet@gmail.com teada, kui teile on kuskil silma jäänud mõni selline luuletus.

Luuletused, mille leiab Aino Valmeti ja Villem Alttoa 1973. aastal ilmunud kogumikust „17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule“, on mul loomulikult juba arvel. Samuti Johann Kohseni „Och wahta Tallinna!“, J. S. Markardi „Sesamma on se Jummla Mees …“, J. Hornungi jt kollektiivne luuletus Eberhardt Eckholtzile 1682. aastast, J. A. von Brandi üles kirjutatud „Tule tenne Titerken …“ ning kolm tõlke saateluuletust, nagu need on ära toodud 2007. aastal ilmunud raamatus „Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705“. Seega otsin tekste, mis ei kuulu nimetatute hulka.

Üsna tarvilik oleks eristada ilmalikku luuletust ja kirikulaulu teksti, aga kuna piir nende vahel on kohati hägune, siis võiks teksti esmalt ikkagi ilmaliku pähe pakkuda. Üks kindel orientiir ilmaliku luuletuse eristamisel kiriklikust laulutekstist on mõne konkreetse isiku, koha või sündmusega seotud motiiv (nn juhuluule tunnused). Otsitavat materjali võib leiduda nii trükises, käsikirjas kui ka mõnel muul pinnal.

Niisiis, vaadakem üle märkmed, sahtlid, riiulid, mälusopid!

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht