Jüri Talveti ajastu Eesti kirjandusteaduses

LIINA LUKAS

Viimast 30 aastat Eesti kirjandusteaduses võib pidada Talveti ajastuks. Jüri Talvet on taasiseseisvumisest alates Tartu ülikooli maailmakirjanduse professorina suunanud ja sidunud kirjandusteaduslikku uurimist kogu Eestis, seda nii oma juhitavate teadusteemade kui ka maailmakirjanduse õppetooli juures 1994. aasta loodud Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (EVKA) kaudu, mis koondab mis tahes rahvusfiloloogilise „koduga“ kirjandusteadlasi Tartust, Tallinnast ja mujaltki, olles ühtlasi lõimunud rahvusvaheliste kirjandusuurimise keskustega. Ta on suunanud ka rahvusvahelist kirjandusteadust, kuuludes aastatel 2000–2007 suurima erialaorganisatsiooni, Rahvusvahelise Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni (ICLA) täitevkomiteesse, samuti Academia Europaea liikmena ja Rahvusvahelise Eetilise Kirjanduskriitika Assotsiatsiooni (International Association for Ethical Literary Criticism) aseesimehena.

Talveti korraldatud EVKA üleaastased konverentsid (seni on neid toimunud 13) on toonud Tartusse kirjandusteadlasi üle kogu maailma ja kujunenud rahvusvahelise mainega lääne ja ida kirjandusteaduslikku dialoogi edendavaks foorumiks. Tema peatoimetamisel annab EVKA koostöös maailmakirjanduse õppetooliga välja rahvusvahelist ajakirja Interlitteraria, mis koondab ja vahendab Ida- ja Kesk-Euroopa kultuuri- ja kirjandusteaduslikku mõtet. Nelja töökeelega Interlitterariat (mida indekseerivad Clarivate Analytics Web of Science ja ERIH PLUS) on ilmunud 25 aastakäiku (39 köidet) ning seal on avaldatud artikleid rohkem kui neljakümne maa kirjandusteadlastelt.

Selle kõrval on Talvet hispaania filoloogia eriala asutaja Eestis ning pikaajaline professor Tartu ülikoolis. See eriala on olnud läbi aegade üks populaarsemaid Tartu ülikoolis. Ka oma teadus- ja kultuuritöös on Talvet teejuhiks Hispaania vaimu juurde.

Prof Talveti kui komparativisti kirjandusteaduslik programm näeb ette kahesuunalist (komparatiivset) tegevust – maailmakirjanduse kodustamist Eestis ja eesti keeles ning eesti kirjanduse kodustamist maailmakirjanduses, eesti kirjanduse viimist (tõlgete kaudu) rahvusvahelisele areenile. Esimene suund hõlmab esmajoones uurimusi nii vanemast kui ka uuemast hispaania ja ladinaameerika kirjandusest (Tirso de Molina, Calderón, García Lorca, Francisco de Quevedo, Cervantes, Lope de Vega, Miguel de Unamuno, Gabriel García Márquez jt), aga ka ameerika, inglise, prantsuse, itaalia jm kirjandustest. Paralleelselt teaduslike uurimustega on Talvet pidanud tähtsaks üldharivat, kultuurilist tegevust. Ta on andnud välja õpikuid, õppematerjale, kirjutanud saatesõnu maailmakirjanduse tõlgetele. Monumentaalset tervikpilti eesti oma „maailmakirjandusest“ on Talvet taotlenud kolmeköitelises ülevaateteose „Maailmakirjandus muinasajast tänapäevani“ (I–III, 2019). Eesti parimate asjatundjate koostöös sündinud kollektiivmonograafias on toimetajal endal kandev roll. Tema kirjutatud on ulatuslikud peatükid keskaja, renessansi, baroki ja klassitsismi, valgustuse, romantismi ning XX sajandi luule ja romaani teemadel.

Ühtlasi on Talveti kirjandusteaduslikku tegevust saatnud praktiline tõlketöö. Talvet on „Ameerika luule antoloogia“ (2008) ja portugali luuletaja Fernando Pessoa antoloogia „Sõnum“ koostaja ja peamine tõlkija, ta on avaldanud monograafilisi tõlkeluulekogusid, nt F. de Quevedo „Valik luulet“ ja mahukaid tõlketeoseid, nagu Calderóni „Elu on unenägu“ ja „Suur maailmateater“ (mis on jõudnud ka meie teatrilavadele), Tirso de Molina „Sevilla pilkaja ja kivist külaline“ ning „Tormese Lazarillo elukäik“. Tõlkekirjanduse edendamiseks on ta asutanud „Maailmakirjanduse tõlkevaramu“ sarja, mida annab välja TÜ Kirjastus.

Teistpidi on Talvet andnud seni suurima panuse eesti kirjanduse esitlemisel maailmakirjandusena. Eesti kirjanduse teadvustamiseks on Talvet ellu kutsunud ingliskeelse e-leksikoni ja andmebaasi Estonian Writers Online Dictionary (https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht), mis annab infot eesti kirjanike, nende teoste tõlgete ja retseptsiooni kohta. Talvet on hoolt kandnud eesti kirjanduse tõlkimise eest mitmetesse võõrkeeltesse. Tema algatusel, toimetamisel ning koostöös välismaiste tõlkijatega on ilmunud Juhan Liivi luule valimikud inglise keeles „The Mind Would Bear No Better“ (Tartu, 2007), „Snow Drifts, I Sing“ (Toronto, 2013), hispaania keeles „La nieve cae, mi voz canta“ (Madrid, 2014), itaalia keeles „Rondine, dove hai preso il tuo grido?“ (Roma, 2015), „Sebbene sia scuro il tuo paese“ (Novi Ligure, 2019) ja saksa keeles „Schnee stiebt, ich singe“ (Wien, 2019). Kõik need on varustatud Talveti enda asjatundlike, sihtkultuuri horisonti arvestavate saatekäsitlustega. Siingi on tõlkijategevusele eelnenud põhjalikud uurimused eesti kirjandusest maailmakirjanduslikus kontekstis. Talveti monograafia „Juhan Liivi luule“ (2012) on seni kõige põhjalikum käsitlus Juhan Liivi luuleloomingust. Paljudes artiklites ja esseedes on ta tõlgendanud Juhan Liivi, K. J. Petersoni, F. R. Kreutzwaldi, Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Hando Runneli, Viivi Luige, Ivar Ivaski jt loomingut suhetes Euroopa ja maailma kirjandusega, näidates eesti kirjandust huvitava ja kaalukana ning sel viisil, maailmakirjanduse kaudu, toonud uue vaate eesti kirjanduse uurimisse ka Eestis. Ehk teinud täpselt seda, mida ta on ise näinud võrdleva kirjandus­teaduse ülesandena:

„Rahvuslikele kirjanduslugudele saab anda uue kvaliteedi, kui osatakse õiglaselt suhestada „oma“ ja „teine“, s.t kui rahvuskirjanduse nähtused paigutatakse maailmakirjanduse laiematesse kontekstidesse või käsitletakse neid ajaloolise ühisuse kultuuritaustal, mis väljub antud rahvuskultuuri piirest.“ („Tõrjumatu äär“, lk 107).

Ka Talveti kirjandusteoreetiline mõte taotleb dialoogilisust, piiriületust, sümbioosi. See toob nähtavale väikese, perifeerse kultuuri olukorra ja selle erilise maailmaga suhestumise viisi ning kutsub suuri, „keskuslikke“ vaatepunkte sellega arvestama. See on „tõrjumatu äär“, nagu pealkirjastas Talvet oma 2005. aastal ilmunud raamatu. Seejuures sobitub Talveti teoreetiline mõte pigem esseistlikku kui teadusartkli rangesse formaati, vastandudes „igasugusele spetsiifilisele (erialasele) „keskendumisele“, üritades „kombata kultuuri ja kirjanduse „ääri“, nagu kirjas „Tõrjumatu ääre“ eessõnas (lk 5). Samasuguse metodoloogilise hoiakuga on koostatud eestikeelsed monograafiad „Luulest“ (2015) ja „Hispaania vaim“ (1995). Tema eeskujudeks on Juri Lotman, kelle mõistetele Talvet sageli viitab, neid edasi arendades. Kuid intensiivses dialoogis võib Talvet olla ka hoopis kaugemate ajastute mõtlejatega, nagu ilmneb tema „Kümnes kirjas Montaigne’ile“ (ee 2014, ingl „Ten Letters to Montaigne. „Self“ and „Other““, Toronto, 2019). Talveti ingliskeelsee esseeraamatu „A Call for Cultural Symbiosis“ (Toronto, 2005) vahendusel on rahvusvahelises kultuurifilosoofilises arutluses elustunud kultuurisümbioosi mõiste. Tänapäeva võrdleva kirjandusteaduse diskussioonis osaleb Talvet väikese kultuuri vaatepunktist raamatuga „Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the „Other““ (2019).

Prof Talvet on hoolt kandnud teadusliku järelkasvu eest. Tema juhendamisel on kaitstud üle paarikümne doktori- ja magistritöö. Ta on sage külalislektor välismaal, konverentsikõneleja, on olnud külalisuurija mitme maineka ülikooli juures, s.h USA Fulbrighti stipendiumi toel Stanfordi ja New Yorgi Columbia ülikoolis.

Liina Lukas on võrdleva kirjandusteaduse professor alates 1. veebruarist 2021.

---

Jüri Talvetit on tunnustatud Eesti Vabariigi Valgetähe neljanda klassi teenetemärgiga (2001), Hispaania Kuningriigi Isabel Katoliiklase ordeniga (1992), Juhan Liivi luuleau­hinnaga (1997), Juhan Smuuli nim eesti kirjanduse aastapreemiaga (1986), Tartu medaliga (2008), Tartu Ülikooli suure medaliga (2015), International Naji Naaman Literature Prize’iga (2020), Ivar Ivaski mälestusstipendiumiga (2002), Võru Instituudi F. R. Kreutzwaldi mälestusmedaliga (2016), Alatskivi valla teenete­märgiga (2015), ajakirja Akadeemia aastapreemiaga (2011). Talvet on Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler (2021).

2015. aastal korraldati Tartu Ülikoolis Jüri Talveti 70. juubelile pühendatud teaduslik konverents „Maamesilasena maailmas“.

Juubeli puhul ilmus kaks eri­numbrit: 2015. aastal ajakirja Interlitteraria erinumber Taming World Literature. In honorem Jüri Talvet (koostanud Liina Lukas ja Katre Talviste) ja 2016. aastal ajakirja Methis võrdleva kirjandusteaduse erinumber (17/18, koostanud Liina Lukas ja Leena Kurvet-Käosaar).