Joel Sang, toimetaja

Ma ei tea, millest te mõtlete, kuid see raamat tuleb ära osta, läbi lugeda ja meelde jätta. Saab haritumaks.

LINNAR PRIIMÄGI

Ta on mu sõber, ma ei saa temast halba urgitseda. Tal õieti polegi, mida urgitseda, Joel ei pilla niisama sõnu, ta vaagis välja kümne aasta kirjutised, mida nüüd – kakskümmend kuus tükki – siia raamatusse panna. Igaühes on mingi tähtsaks peetud sõnum (loetlen pealkirjuti):

• Museaalne saaste: paberkandjad tuleks kirjandusmuuseumis asendada elektrooniliste koopiatega.

• Edasi tõotatud maale!: Eesti riigi päästaks liitumine Soomega.

• Ajalugu ja kodulugu: kodulugu on võltsitav, ajalugu mitte.

• Katse saada selgust: pärast postmodernismi ei paista enam mitte mingit uut ismi.

• Nomen est nomen: lastele pannakse imelikke nimesid.

• Keelte kodustamine: kas häälduslähedane või kirjapildis äratuntav nimekuju?¹

• NATO heidutus ja Venemaa ähvardus: eufemismidest.

• Kas integratsiooni hind?: sihitise kolm käänet.

• Inetusvõistlused: eesti kolekeelendid.

• Aus, aga siiras: odav uusausus eesti uuemas luules.

• Midagi Vahingu pärandvarast: Vahing kui oma eluloonäidendi autor.

• Vana Vahing: surma paratamatu armetus pärast uhket elu.

• Vastumõtleja omas elemendis: laiemalt tundmatu soomlase skeptitsism kui midagi väga haritut ning uut.

• Saarikoski ja Kafka: üks juhuslik rööbitus.

• Exegi monumentum: kirjanik kui inimene mõjutab tema kui autori loomingu vastuvõttu.

• Nõnda kõneles Kivisildnik: Kivisildnik puterdab.

• Kirjanikud ja kirjanikujannad: naised võiksid kirjutada naistest kui naistest.

• Usalduse küsimus: kriitikud peaksid selgemini ütlema, millist raamatut osta.

• Raha ja luule: luuletaja peab julgema küsida oma loomingu eest kõrgemat honorari.

• „Valada saledasse stroofi…“: luulet tuleb tõlkida meetrumis ja rütmis.

• Raamat, raamat, raamat: kena, kuid mõttetult vahendatud teos raamatukirjastaja tegevusest.

• Sõnale alluv maailm: sügav respekt Viivi Luige sõnastusoskuse ees.

• Siseemigrant Õnnepalu: vana Lev Tolstoi laadis pettumus kunsti kunstlikkuses.

• Keelekriitik Kaplinski ja kujutav filosoofia: soomeugrilased sõnastavad nägemust, mitte sõnastust.

• Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks: tõelist luulet osatakse ridamisi peast.

• Hier stehe ich, aber ich kann auch anders: filoloog par excellence.

Ja siis veel sissejuhatus, mis põhjendab pealkirja „Mäng versus äng“: peletada ängi mänguga, aga mitte liialdada.

Joeliga ei saa mitte nõustuda. (Ütlen „Joel“, nagu tema ütleb minugi sügavalt austatud Viivi Luige kohta „Viivi“.) Ta on kõik oma öeldava nii täpselt välja vaaginud. Snaiper ei lase puusalt. Aga mõnikord tahaksin (tööd tellimata) ikkagi oodata, et tabataks muud.

Joel Sangale on võõras emotsionaalne ekstremism, et „Ah, kui juba mürgel, siis mürgel lõpuni; jah, kui juba unustus, siis olgu täielik!“. Seepärast valitakse teda žüriidesse hindama kirjanduslikke saavutusi (mindki on paar korda kutsutud, aga ma olen iga kord teiste hindajatega tülli läinud – enam ei kutsutagi). Mõnikord, nagu Joel tunnistab seal raamatus, on kirjandus ja saavutus vägagi vastuolus. Siis ta ei hakka sõdima või свинку подсовывать, nagu ütlevad venelased (siiski, ühe Indrek-Koffi-provokatsiooni tunnistab ta lk 139 üles).

Joeli kaalutletud tasakaalukus, tema enesekriitiline distsiplineeritus on tast teinud usaldusväärse orientiiri eesti uuemas kirjanduses, mida ma – tema pühendumust imetledes – keeldun lugemast, et mitte tuju rikkuda. Aga kui Joel Sang kiidab Made Luigat, mis te siis arvate, kes on järgmine, keda ma loen?

Kui peaks Joelile välja kirjutama tööraamatu, siis mida ma sinna märgiksin nüüd, kus ta enam ei ole ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja? Ma kirjutaksin sinna tööraamatusse: „Eesti keele ja kirjanduse Toimetaja“.

Üks nõukogudeaegne nali oli, et kaks juuti vestlevad tänavanurgal. Kolmas tuleb juurde ning ütleb: „Ma muidugi ei tea, millest te siin räägite, kuid minu meelest tuleb Iisraeli ära sõita.“ Ma nüüd parafraseeriksin, nagu Joel ise ühes oma artiklis kriitikalt soovis: ma ei tea, millest te mõtlete, kuid minu meelest tuleb see raamat ära osta, läbi lugeda ja meelde jätta. Saab haritumaks.

* Vrd: Jaan Kaplinski, Naiivseid küsimusi eesti keele fonoloogiast. – Keel ja struktuur. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. 5. kd. Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1971, lk 35–41.