Eesti keel kõikidesse koolidesse

HELIN PUKSAND

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

September on jõudnud poole peale ja õpilased hakkavad juba kooliga harjuma. Õppeaasta algus on aga taas tõstnud päevakorda haridusteemad: õpetajaid on endiselt puudu, sest õpetajate palk ei motiveeri õpetajaks õppima, ja kuigi haridusminister lubab hüppeliselt palka tõsta, on õhus siiski õpetajate streigiähvardus. Puuduvate õpetajate ja palgaküsimuse varju on aga jäänud eestikeelsele õppele üleminek. Sellest on tulemuseta räägitud lausa kolmkümmend aastat, kuid ülikooli sisseastumisvestlusele jõuavad ikka venekeelsed noored, kes ei oska isegi elementaarsel tasemel eesti keelt, kuigi väidetavalt õpitakse gümnaasiumis 60% ulatuses eesti keeles.

Suvel võeti valitsuses vastu otsus, et alates 2024. aastast peab saama kõikides koolides õppida eesti keeles, täielik üleminek eestikeelsele õppele peaks toimuma aga 2029/2030. õppeaastal. Nagu ikka, on hea vaadata, kuidas on lood meie naabrite juures.

Näiteks Soomes tegutsevad ainult riigikeelsed koolid (mõne erandiga). Eesmärk on selge: kõigile lastele, kes tulevad Soome elama, tagatakse soome keele oskus. Väiksemad lapsed lähevad kohe soomekeelsesse lasteaeda või klassi, kuna nad omandavad enamasti teise keele kergemini. Alates kolmandast klassist on igal lapsel võimalus läbida üheaastane ettevalmistusklass, kus peamine õppeaine ongi soome keel. Keeleõppes lähtutakse keelekümbluspõhimõttest, s.t õpetajad räägivad ainult soome keeles, sest ettevalmistusklassides on mitmekultuuriline seltskond, kellele inglise keel ei pruugi sugugi esimene keel olla. Ühest rahvusest lapsed võivad küll rääkida oma emakeeles, kuid neil tuleb arvestada sellega, et teised lapsed ei saa neist aru ja võivad end seetõttu halvasti tunda. Ettevalmistusklassis õpivad eri vanuses lapsed, kes lähevad seejärel sellesse klassi, kus nad vanuse poolest peavad olema. Ka järgmisel aastal saavad nad vajadusel lisaõpet ja õpivad lihtsama keelega töövihikute järgi.

Mida on meil Soomelt õppida? Ettevalmistusklassis on enamasti mitu õpetajat, nii et need, kes hätta jäävad, saavad kohe abi. Samuti on tugiõpetajad ka teistes klassides käepärast, kui vaja. Jõuamegi algusesse tagasi – kust võtta õpetajaid? Sel sügisel on ajakirjanduse väitel Eesti koolides neid puudu lausa tuhatkond. Soomes on õpetajaamet populaarne ning ülikoolides on õpetajaerialade konkurss koguni neli inimest kohale. Kuigi sel aastal oli enne sisseastumiskatseid eesti keele õpetajaks soovijaid päris korralikult, jäi Tallinna ülikoolis palju kohti ometi täitmata. Põhjus on üsna proosaline: nii mõnegi eesti keele kui teise keele õpetajaks soovija eesti keele tase ei vasta nõuetele. Arvatakse ka, et see eriala on mõeldud oma keeleoskuse arendamiseks. Ei mõelda sellele, et ei saa ju õpetada keelt, kui seda ise ei oska: teise keele õpetaja peab ikka kõigepealt keelt valdama ja seejärel saab õppida metoodikat juurde.

Muidugi tuleb arvesse võtta, et Soome süsteem on sobilik eelkõige uussisserändajatele, mitte meie vene koolidele. Meil on praegu nende hulgas koole, kus peaks peaaegu kogu õpilaskond olema ettevalmistusklassides. Ettevalmistusklasse ei pea aga olema sugugi igas koolis, ka Soomes avatakse need vastavalt Soome kolinud laste arvule. Sellisel õppekorraldusel on muidugi oma negatiivne külg: on võimalik, et laps peab esimese aasta õppima kodust kaugemal ja saab alles seejärel minna kooli oma kodu lähedal. Seda süsteemi kritiseerivad ka Soome õpetajad, sest teatavasti ei aita iga-aastane koolivahetus kaasa laste kohanemisele. Ka tunnistavad Soome õpetajad, et mõnele lapsele jääb üheaastasest keelekümblusest väheks, mistõttu on neil järgmistes klassides õppida keerulisem.

On kena, et valitsus võttis lõpuks sel suvel vastu otsuse eestikeelsele haridusele ülemineku kohta. Nagu ikka, on sellegi puhul nii vastaseid kui ka pooldajaid, kuid peamine on see siiski lõpuks ellu viia. Sellega võidavad eelkõige just venekeelsed lapsed, kellele avanevad pärast gümnaasiumi paremad võimalused kõrgharidust omandada.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht