Vaimukas ja veidi irooniline kommentaar

Kuraatorit on huvitanud küsimus, millisel määral on islandi kunstis säilinud või on siiani aktuaalne jutustamise traditsioon.

TRIIN TULGISTE

Näitus „Saaga. Islandi kunsti lood“ Kumus kuni 20. III.

Kuraatorid Norbert Weber ja Halldór Björn Runólfsson. Kunstnikud Björk, Dieter Roth, Erró, Gabríela Fridriks­dóttir, Helgi Thorgils Fridjónsson, Johann Heinrich Hasselhorst, Hrafnkell Sigurdsson, Hulda Hákon, Jóhannes S. Kjarval, Kristleifur Björns­son, Ólafur Elíasson, Ólöf Nordal, Ósk Vilhjálmsdóttir ja Anna Hallin, Ragnar Kjartansson, Sigurdur Guðmundsson, Steingrímur Eyfjörd ja Thórdur Ben Sveinsson. Kujundajad Eve Arpo ja Grete Veskiväli. Näituse koostööpartner on Islandi rahvusgalerii.

Gabríela Fridriksdóttir. Videvik. Installatsioon, 2014. Kunstniku loal.

Jiri Hroník

Näitus „Saaga. Islandi kunsti lood“ toimus esmakordselt ühe Euroopa vanima teatrifestivali Ruhrfestspiele kõrvalprogrammi raames Reckling­auseni Kunstihoones 2014 . aasta kevadsuvel. 2014. aasta festivali peateemadeks olid rännakud ja äärealad, sellest lähtuvalt valiti kunstinäituse teemaks Euroopa äärealal paiknev Island ja näitust kutsuti kureerima sakslane Norbert Weber. Weber kaasas projekti Islandi kunstimuuseumi direktori Halldór Björn Runólfssoni.

Kumus paigutub näitus samasse seeriasse väljapanekutega „Spatium. Taani kaasaegne kunst“ (2012), „Jutustades lugusid. Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud“ (2014) ja „Jaromír Funke ja Tšehhoslovakkia avangardne fotograafia“ (2015). Nende näituste eesmärk on olnud tutvustada lähiregiooni kunstivälju kitsama aspekti kaudu. See on ka „Saaga. Islandi kunsti lood“ ambitsioon.

Weberit huvitas näituse kureerimisel küsimus, millisel määral on islandi kunstis säilinud või on siiani aktuaalne jutustamise traditsioon ja seos keskaegsete saagadega. See ei tähenda, et näitusel oleks väljas ainult selgelt jutustava sisuga ja saagadele viitavad teosed (kuigi on ka neid), kuraatorit on huvitanud hoopis lood teose valmimise taga või ümber. Weberi sõnul käivitas näituse sakslase Johann Heinrich Hasselhorsti 1861. aastal valminud maal „Thal von Thingvalla“, mis kujutab Islandil asuvat Þingvelliri orgu, kuraatorile on aga tähendusrikas eelkõige Carl Vogti reisikirjas dokumenteeritud loo tõttu. Hasselhorst tegi kaasa Vogti raamatus jäädvustatud ekspeditsiooni, mille käigus külastati Norrat ja Islandit 1860. ja 1861. aastal. Vogti sõnul kohtas reisiseltskond Þingvelliri orgu külastades Islandi esimest professionaalset kunstnikku Sigurdur Guðmundssoni, kellesse suhtuti, vaatamata tema olulisele rollile Islandi professionaalse kunsti rajamisel, siiski pigem üleolevalt (muuseas tema Anthonis van Dycki stiilis bareti tõttu). Seega võib näituse käivitanud teoses näha ka eneseiroonilist kommentaari suurriikliku kolonialismi teemal ning võõra, teise lähtepunkti omaksvõtmist.

Näituse teine tugisammas on Weberi sõnul Cindy Shermani 2010. aasta Islandi vulkaanipurske ajal valminud fotoseeria*, kus näeme Shermani poseerimas 1920. aastate ameerikalikes kostüümides Þingvelliri maastiku taustal. Siinkohal on huvitav, kuidas kaks teost (Hasselhorsti ja Shermani oma) märgivad ka seda, kuidas on ajas muutunud Islandi kultuurilised mõjutajad: Euroopa asemel on keskseks kujunenud USAst lähtuvad mõjud.

Pole juhuslik, et Weber nimetab neid teoseid peategelasteks, kuna alguses oli näitus, tõenäoliselt teatrifestivali konteksti tõttu, üles ehitatud justkui väikestest etüüdidest koosnev lavateos. Lava või tegevuspaiga moodustavad Þingvelliri orgu kujutavad fotod (Sherman, Hasselhorst, Jóhannes S. Kjarval), alateemadena figureerivad islandi kultuuri klassikalised teemad nagu müüt (Gabríela Fridriksdzóttir, Björk), loodus (Steingrímur Eyfjörd), Islandi inimene Helgi Thorgils Fridjónsson, Hulda Hákon, Björnsson). Epiloogina on Weber pakkunud välja Ólafur Elíassoni fotoseeria „Autod jõgedes“, mis võtab ühtaegu naljakalt ja traagiliselt islandi kultuurile iseloomuliku ühe tugeva kujundina kokku.

*Kahjuks puudub Cindy Shermani fotoseeria Tallinna näituselt, sest Recklinghausenis väljas olnud teos oli uuesti eksponeerimiseks liialt kehvas seisus.